Läti president: CS300 teeb Air Balticust ühe maailma rohelisema lennufirma
Uue Bombardier CS300 lennukiga on Air Balticust saanud üks maailma rohelisemaid lennufirmasid, ütles Läti president Raimonds Vējonis kolmapäeval uue lennuki avatseremoonial.
Riia on esimene koht, kus uus lennuk maandus, Läti lennundustööstus areneb kiiresti ja Air Baltic on taaskord tõestanud ennast regiooni arengu edasiviiva jõuna, sõnas president.
Transpordiminister Uldis Augulis rõhutas tseremoonial, et uus lennuk on Air Balticu jaoks uue arengu ajastu algus, kuna CS300 on kõige tehnoloogiliselt innovatiivsem lennuk maailmas. Uue lennuki ostmine on ka seniajani suurim investeering regiooni transpordi arengusse.
Ettevõtte tegevjuht Martin Gauss märkis, et Air Baltic plaanib järk-järgult uuendada oma lennukiparki Bombardieri CS300 lennukitele, teatas reedel .
Gauss ütles, et hetkel koosneb Air Balticu lennukipark 13 Boeing 737 lennukist, millest neli on liisitud ja üheksa kuuluvad ettevõttele. Lennukiparki uuendades müüakse Boeing 737 lennukid ja 2020. aastaks plaanib Air Baltic kasutusele võtta vaid Bombardieri lennukid.
Ettevõte plaanib 2021. aastaks suurendada reisijate transporti praeguselt 3 miljonilt 4 miljoni inimeseni aastas ja plaanitava lennukipargi suurus on 34 lennukit.
Gaussi sõnul saab sel aastal ettevõte veel kaks uut CS300 lennukit, järgmisel aastal kuus ning 2018. aastal kaheksa ning ülejäänud neli lennukit peaksid kohale jõudma 2020. aastal.
Ta ütles, et uute lennukite jõudlus kütusetarbimises ja pikamaalendudes on veel parem kui Bombardier oli algselt lubanud.
Lennukipargi uuendamisest rääkides ütles Gauss, et esimeste lennukite maksed on kaetud erasektori ja riigi kaasabil, kuid ülejäänud lennikute finantseerimisotsused tehakse aegamööda. Üks Air Balticu potentsiaalsetest partneritest on Kanada ekspordiagentuur EDC.
Riik on alustanud Air Balticule strateegiliste investorite leidmist ning ideaalis saab sellest suur lennufirma. Tulemusi oodatakse juba järgmisel aastal.
Hetkel kasutab Air Baltic lendudeks 25 lennukit – 13 Boeing 737 lennukit ja 12 Bombardier Q400 NextGen lennukit.
Maailma esimene Bombardier CS300 lennuk jõudis Riiga kolmapäeval.
Uuel CS300 lennukil on kokku 145 istekohta, mis pakuvad reisijaile avaramaid istmevahesid, suuremaid aknaid ja rohkem ruumi käsipagasile. Tänu uut tüüpi mootoritele on Bombardier CS300 oluliselt vaiksem ja tarbib ka vähem kütust.
Tegemist on ka praeguse maailma keskkonnasäästlikuima lennukiga, kuna CS300 on esimene läbipaistva keskkonnasõbraliku toote deklaratsiooniga lennuk ning aitab vähendada süsihappegaasi ja lämmastikoksiidide heitkoguseid vastavalt 20 ja 50 protsendi võrra.
Ettevõte on loobunud mõttest tellida Vene päritolu lennukeid
Air Baltic on loobunud Vene päritolu lennukite tellimise mõttest. "[Bombardier] C-seeria tellimise läbi sai selgeks otsus, et me [Suhhoi] Superjeti ei võta ja sellega on teema lõpetatud," ütles Air Balticu tegevjuht Martin Gauss BNS-ile. "Me suurendasime C-seeria tellimust ja seega on C-seeria Air Balticu lennukitüüp," lisas ta.
Millal Bombardier CS300 ka Tallinnast lende teenindama hakkab, ei osanud Gauss esialgu täpselt öelda, sest praegu on Air Balticul ainult üks seda tüüpi lennuk.
Kõik 20 tellitud CS300 lennukit peaks Air Balticu lennukiparki jõudma aastaks 2019. "Kui me veel tellime, siis kestab see muidugi kauem," sõnas Gauss. Tema sõnul käib jutt praegu kahest täiendavast lennukist ja see sõltub ka sellest, kes saab Air Balticu strateegiliseks partneriks.
Vanad Boeing 737-300 ja 737-500 tüüpi lennukid lähevad Gaussi kinnitusel müüki või liisingufirmale tagasi vastavalt sellele, kas tegemist on Air Balticu omanduses olevate või liisitud lennukitega.
Tallinna lennujaamas on Air Baltic praegu suuruselt teine vedaja, kuid soovib tõusta esikohale. "Me kasvame ka Tallinnas, see on eesmärk," kinnitas Gauss. Strateegia, mida Air Baltic Tallinnas on rakendanud, jääb Gaussi sõnul samaks ehk kavas on pakkuda seniseid ühendusi Euroopa pealinnadesse, samuti võib lisanduda uusi sihtkohti.
Pärast Boeing 737 asendamist Bombardier CS300-ga opereerib Air Baltic vaid kahte erinevat lennukitüüpi.
Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael
Allikas: BNS