Kuu aega tagasi keskkonnaministeeriumist kooskõlastamisele läkitatud eelnõuga muudetakse olemasoleva 13 lendorava püsielupaiga piire ja kaitsekorda ning moodustatakse 25 uut püsielupaika.

Eestis elab lendorav praegu teadaolevalt veel vaid Virumaa vanades metsades, kuigi ta on ajalooliselt asustanud Mandri-Eesti eri alasid, sealhulgas on tema levik ulatunud Pärnu- ja Raplamaale.

Olemasolevate (2006. aastal kaitse alla võetud) lendorava püsielupaikade moodustamise ajal ei olnud veel kuigi palju teavet lendoravate kodupaiga suurusest, liikumisest ja elupaikade kasutamisest. Seetõttu moodustati esimesed püsielupaigad küllaltki väikesed.

Teisalt ei olnud raiesurve lendoravate elupaikadele sel ajal võrreldes praegusega kuigi suur. Veel kolm-neli aastat tagasi esitati raietaotlusi lendoravate elupaikadega seotud metsadesse aastas vaid kaks kuni viis. 2012. aastal ulatus see arv juba üle 20 ning jäi sellele tasemele ka 2013. ja 2014. aastal.

Keskkonnaministeerium leidis, et raiesurve suurenedes on ilmnenud asjaolu, et olemasolevates püsielupaikades kehtestatud piiranguvööndi kaitsekord ei võimalda tagada lendoravatele vajaliku elupaigakvaliteedi säilitamist, mistõttu uus määruseelnõu koostati.

Rahandusministeerium teatas möödunud nädalal keskkonnaministeeriumile, et kooskõlastab eelnõu üksnes juhul kui nende märkustega arvestatakse.

Esiteks kaasneb seatavate piirangutega omandi kui põhiõiguse piiramine, mis tuleb põhiseaduse kohaselt omanikele kompenseerida.

Rahandusministeerium leiab, et olemasolevate kaitsealade piiride laiendamisel, uute kaitsealade planeerimisel ning kaitsekorda rangemaks muutes tuleks põhjalikult analüüsida sellega kaasnevaid mõjusid, sealhulgas hüvitamiskohustuste tekkimist ning juhul, kui kaitse eesmärki on võimalik saavutada vähem koormavaid meetmeid rakendades, siis tuleks loobuda karmimate piirangute kehtestamisest.

"Hetkel on eelnõu mõjud ühekülgsed ning n-ö kõrvalseisjal ei ole võimalik hinnata, kas sihtkaitseala ulatus ja piirangud on igal juhul põhjendatud või on sellega seonduvalt olemas oht veelgi ulatuslikuma majandusliku või isikuõigustega seotud kahju tekkeks," seisab rahandusministeeriumi kirjas keskkonnaministeeriumile.

Hüvitamine ja saamatajääv tulu

Rahandusministeerium tõi välja ka mõju kohaliku omavalitsuse maamaksutulu vähenemisele. Kuivõrd täna veel eksisteerivatele väikesearvulistele omavalitsustele võib maamaksutulu vähenemine summas 1000 kuni 3000 eurot moodustada arvestatava osa maamaksu laekumisest.

Hüvitamismeetmete ebaselguse tõttu on rahandusministeerium valmis asuma keskkonnaministeeriumiga lahenduste osas läbi rääkima, vajadusel moodustama töögrupi. Täna on suuremate summade puhul maamaksutulu vähenemised omavalitsustele hüvitatud kaudselt läbi tasandusfondi.

Samuti pole rahandusministeerium rahul sellega, et eelnõu seletuskirjast ei tule välja, kuidas on tagatud eraomanikele seatavate piirangute hüvitamine ja kuidas rahastatakse eramaade omandamist, mis võib maksma minna üle miljoni euro.

"Kokkuvõtvalt tuleb seletuskirja mõjude hindamise osas argumenteeritult avada, millistele objektiivsetele asjaoludele tuginedes võib väita, et antud juhul on looduskaitseala kaitseala tüübina määratud piirkondades ainuõige lahendus ja miks ei saa kohaldada leebemaid meetmeid või jätta ala sellises mahus kaitse alla arvamata," teatas rahandusministeerium.

Eelnõu seletuskirjas märgib keskkonnaministeerium, et kaitstava loodusobjekti tüübiks on valitud püsielupaik, mitte kaitse- või hoiuala, sest kaitse eesmärgiks on olulisim neil aladel elutsev liik lendorav ja tegemist on just tema jaoks tähtsate aladega.

Püsielupaiga tüübi valiku korral on võimalik kohaldada optimaalse suurusega alal just lendorava kaitseks vajalikke ja kohaseid piiranguid (nt pesitsus- ja poegade hajumise aegne raiekeeld, vanade ja õõnsustega haabade säilitamise nõue), mida näiteks hoiuala regulatsioon ei võimalda.

Eraldi kaitsealade moodustamine ei ole keskkonnaministeeriumi hinnangul otstarbekas ka kaitstavate alade suhteliselt väikse pindala tõttu.

Tulevast võimalikku lendorava püsielupaikade alal kaevandamata jätmisest saamata jäävat riigitulu on hinnatud summale üle 80 miljoni euro.
See hinnang sisaldab vaid keskkonnatasudest ja tööjõumaksudest tulenevat saamata jäävat tulu, aga käsitlemata on kaevandustegevuse mõjualasse jäävate ökosüsteemi teenuste majanduslik väärtus ning kaevandamisega kaasneva jääkreostuse likvideerimise maksumus.

Määruse eelnõu kohaselt võetakse kaitse alla 25 uut ja 13 muudetud piiridega püsielupaika kogupindalaga 5657 hektarit, millest 2616 hektarit moodustavad sihtkaitsevööndid ja 3041 hektarit piiranguvööndid. Püsielupaikade kogupindalast 1450 hektarit on eramaad.

Lendorav on praeguse seisuga säilinud vaid Virumaal. Püsielupaikade kogupindalast 74 protsenti paikneb riigimaal. Kaitse alla võtmine mõjutab Virumaal kokku 91 eramaaomanikku.

Keskkonnaministeerium leiab, et Eesti elanike ja ettevõtete ning ka lendorava kaitsest huvitatud loodus- ja keskkonnaorganisatsioonide arvuga võrreldes on see väike sihtrühm.