Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Esialgne uute vallapiiride kaart: esmaspäeval oli viimane aeg ühinemiseks

{{1483368994000 | amCalendar}}
Foto: Greete Palmiste/ERR

Kuigi seaduse järgi pidid vallad 5000 elanikuga omavalitsusteks ühinema just 1. jaanuariks, võis veel esmaspäevalgi maavalitsustele ühinemislepinguid esitada, sest pühad pikendasid tähtaega. Siiski ei ole veel kõik vallad endale partnerit leidnud ja teisipäeval tõmmatakse vabatahtlikele ühinemistele joon alla.

Viimase hetke võimalust kasutasid näiteks Pärnumaa vallad Saarde ja Surju, kes alles esmaspäeva hommikul otsustasid, et liituvad. See tähendab, et Tahkuranna ja Häädemeeste, kes ennist Surjuga ühisvallaks pidid saama, peavad nüüd omakorda vaagima, kuidas edasi.

Viimaste plaanide kohaselt tahaksid Tahkuranna ja Häädemeeste ühineda Häädemeeste nime all. Samal ajal sooviks aga Tahkuranna vallas asuvad Reiu ja Mereküla küla liituda hoopis Pärnu linnaga.

Kampaaniad töötasid, kuid alati mitte piisavalt

Mõned vallad pidasid pinevaid läbirääkimisi naabritega, teised aga proovisid 5000 elaniku piiri täis saada kampaaniaga. Eelkõige katsetasid viimast varianti need, kel vaid mõnisada elanikku vajalikust puudu jäi.

Kui Narva-Jõesuuga liitumist lootnud Vaivara vallal ei õnnestunud kampaania käigus piisavalt registreerimisi juurde tuua, õnnestus see näiteks Raasikul ja Kiilil kenasti - Raasiku sai enne jõule kinnituse, et nendel on 5000 piir ületatud 75 inimesega, Kiili tähistas suurvalla teket juba pea aasta tagasi, ühise rahvapeoga.

Raasiku vald loosis aasta viimasel päeval välja kinkekaarte, veel ootab võitjat kuus reisipaketti. Need loositakse välja järgmisel nädalal volikogu istungil, selgitas vallavanem Raivo Uukkivi.

"Alati on nurisejaid, oli ka meil alguses. Lõpuks lämmatas toetajate suur ülekaal need vähesed vastalised. Tulemus kõneleb enda eest. Saavutasime selle ju ilma inimesi ostmata ehk siis ikka kodukoha armastusele rõhudes," sõnas ta ERR.ee-le.

Uukkivi rõhutas, et valda huvitas väga enam kui 500 vastust saanud meelsusküsitlus ja see, et kampaanias rõhutati, et need, kes juba vallas elavad, sinna ka end elama registreeriks. "Loodan, et suurem osa nendest 358-st siiski jäävad meie registrisse. On ju meilgi olulisi toetusi, mida on võimalik saada vaid meie valla kodanikel," sõnas Raasiku vallavanem.

Keilal jääb puudu 89 inimest

Keila vallavanem Jaan Alver ei poolda aga viisi, et vald meelitab registreeriaid näiteks rahaga. Tõsi, ka neil oli väike kampaania, kuid see kandis Raasikuga sarnaselt sõnumit, et sissekirjutust peaks muutma need, kes vallas ka päriselt elavad.

"Mul on hea meel, et läbi selgitusartiklite me vallalehes on valla elanike arv suurim ajaloos," lausus Alver. Kui aasta tagasi elas vallas 4778 inimest, alustati 2017. aastat 4911 elanikuga. Kuna liitumisläbirääkimised Paldiski valla, linna ja Vasalemmaga jooksid liiva, jääb Keila nüüd ootama, kas ka nemad võiks saada erandi ja siiski sundliitmisest pääseda. Teada on, et just neile neljale, kellega juba ühine tegevuskavagi 2017. aastaks paika pandi, saavad valitsuselt liitumissoovituse.

"Usun, et haldusreformi on vaja ja nelja omavalitsuse ühinemine saab teoks. Siisiki jätame endale ka õhkõrna lootuse iseseisvalt jätkata. Elame näeme," märkis Alver.

Anija: ootame 2018. aastat põnevusega

Ka Anija vald oli üks neist, kes registreerimiskampaania korraldas. "Me ei läinud kaasa nn nänni jagamisega uute vallakodanike vahel, millel on meie arvates vaid lühiajaline mõju. Ootame oma valda elanikke, kes sooviksid siinse kandiga end pikemaajaliselt siduda," sõnas vallavanem Arvo Karotam.

Tema, Alver leiavad mõlemad, et kui elanikele selgitada, et ümberregistreerimisega suureneb valla rahakott, tullakse sellega kaasa. Mõistetakse, et see annab võimaluse lisaks teede parandamisele ka suuremateks investeeringuteks. "Möödunud aasta oli Anija vallale suurte muutuste ja elukeskkonna parandamise aasta, renoveerisime ja ehitasime palju uusi objekte kokku ligi 3,6 miljoni euro eest, mis on kuus korda rohkem kui varasematel aastatel," märkis Karotam.

Kaardil on halliga märgitud vallad, mis jäävad endise nime alla, sest täitsid miinimumpiiri ilma liitumisetagi. Halliga on märgitud vallad, kes ei ole ühegi liitumislepingu osalised. Kaardile võib tulla veel muutusi, sest siis saab ka ministeeriumile lõplikult selgeks, milliste valdadega tuleb edasi tegeleda sundliitmise korras. Valitsuspoolne ettepanek liitumiseks tehakse ka neile valdadele, kes on küll ühisele lepingule alla kirjutanud, kuid kelle elanikkond jääb alla 5000 piiri.

Liigu hiirega märkidel, et näha tulevaste valdade nimesid ja elanike arvu.

 

 

 
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: