Soome katsetab kodanikupalga mõju töötute käitumisele
Soomes alustati sellest aastast katseliselt kahele tuhandele töötule kodanikupalga maksmist, et julgustada neid ka madala palgaga või lühiajalist tööd vastu võtma.
Soomes algas niinimetatud kodanikupalga katsetus: alates tänasest laekub kahele tuhandele töötule iga kuu arvele 560 eurot ja nii kahe aasta jooksul.
Kaks tuhat inimest valiti välja juhuslikult 25-58-aastaste töötute seast, kes said Soome sotsiaalkindlustusametist Kelast töötutoetust.
"See on maksuvaba tulu ja nagu omamoodi taevamanna," kirjeldas kodanikupalka Kela ühiskonnasuhete juht, professor Olli Kangas.
560 eurot on umbes sama suur summa, kui töötu praegu toetusena saab, aga kui senine toetus oli suurem, siis makstakse lisaks ka toetusraha. Kodanikupalk jääb alles ka siis, kui inimene peaks töökoha leidma.
"30-40 protsenti nendest inimestest, kes Kelast toetusi saavad, leiavad kahe aasta jooksul tööd," ütles Kangas senise kogemuse põhjal.
Kaheaastase katsetuse käigus tahetakse eelkõige välja selgitada, kas niinimetatud kodanikupalga maksmine julgustab inimesi vastu võtma ka väiksema palgaga ja lühiajalist tööd. Praegu eelistatakse pigem koju toetust saama jääda. Nii et peamiselt uuritakse kodanikupalga mõju tööhõivele.
"Ma ei saa minna peaministri ette ja öelda, et lõime midagi, mis tööhõivet küll ei mõjuta, inimesed jäävad ikkagi koju, aga neil on võimalus end täiendada ja saada paremaks inimeseks. Seda ei saa ma teha, aga muidugi tahame me uurida ka psühholoogilist mõju ja loodame bürokraatia vähenemist, sest pole vaja enam nii palju pabereid täita," selgitas Kangas.
2018. aastal loodetakse eksperimenti laiendada ja kaasata kodanikupalga saajateks veelgi enam inimesi. See sõltub rahast - projekti eelarve on 20 miljonit eurot.
Kangas ei ole väga optimistlik, et kodanikupalka hakatakse maksma kõigile, sest praeguses suurusjärgus kodanikupalk läheks maksma paarkümmend miljardit eurot aastas. Selle aasta riigieelarve järgi on Soome tulud 50 miljardit eurot.
Toimetaja: Merilin Pärli