USA senat kuulas välisministriks pürgivat Tillersoni - põhjalik ülevaade ja video

{{1484130980000 | amCalendar}}
Foto: AFP/Scanpix

Kolmapäeval leidis USA Senati välisasjade komitees aset Donald Trumpi poolt järgmiseks välisministriks pakutud Rex Tillersoni kuulamine. Välisministriks pürgija vastas mitmetele Venemaad puudutavatele küsimustele ning mingit positiivset hinnangut ta Moskva viimase aja sammudele ei andnud. Näiteks NATO liitlaste kohta ütles ta, et viimaste mure Venemaa pärast on põhjendatud. Samuti pidas ta võimalikuks Ukraina toetamist surmava relvastusega.

Nii demokraatidest senaatorid kui ka vabariiklasest senaator Marco Rubio esitasid Tillersonile mitmeid teravaid küsimusi, millest paljud puudutasid Venemaad.

Tillerson ütles oma senisele töökogemusele viidates, et tema mulje kohaselt on Venemaal plaan, kuidas taastada oma roll globaalses poliitikas ning kui Moskva oma plaani teostamisel adekvaatset vastuseisu ei kohta, käivitab Kreml alati eesmärgini jõudmiseks järgmise sammu. Venemaa viimase aja sammud ei vasta Tillersoni hinnangul USA huvidele.

Näiteks pidas ta nõrgaks Obama administratsiooni reaktsiooni 2014. aastal toimunud Krimmi annekteerimisele, sest tema arvates nõuab teise riigi territooriumi hõivamine jõulist vastust, et selline tegevus lõpeks ja enam ei korduks.

Tillersoni sõnul on USA edasiste sammude väljakujundamisel oluline jõuda selgusele, kas Venemaa tahab igavesti USA vastaseks jääda ning kas nad on ka valmis selleks, et olukord läheb veelgi hullemaks.

Exxoni eksjuht tunnistas, et USA sõbraks ei saa Venemaa kunagi, sest kahe riigi väärtussüsteemid on liiga erinevad. Samas märkis ta eelpool mainitud Moskva plaanile viidates, et tegelikult ei saa Venemaad pidada ettearvamatuks, kuigi ta kujutab endast ohtu.

Tillerson kordas ka oma varasemas kõnes öeldud sõnu, et NATO liitlastel on põhjendatud mure Venemaa esilekerkimise pärast. NATO aluslepingu artikkel 5, mille kohaselt tulevad liitlased rünnaku alla jäänud liikmesriigile appi, on Tillersoni kinnitusel rikkumatu põhimõte ning see ei olene sellest, kui palju mõni liikmesriik parajasti kaitsekulutuste nõuet täidab.

Tillerson selgitas, et kuigi ta on nimetanud suurimaks lähiaja ülesandeks ISIS-e alistamist, siis kõige keerulisem väljakutse on küberjulgeoleku vallas ning parema kaitse saavutamiseks tuleb teha lähedast koostööd liitlastega.

Tillerson toetab praegusel hetkel Vene-sanktsioonide säilitamist

Sanktsioone puudutavatele küsimustele vastates Tillerson ühtegi lubadust ei andnud, kuid kinnitas, et sanktsioonid on väga tugev vahend, kui neid õigesti kasutada, neid ka reaalselt jälgida ning nende rakendamisse ka teisi riike kaasata. Samas on sanktsioonide puhul tema arvates oluline meeles pidada, et sanktsioonidel on alati mõju ka USA majandusele ning ettevõtetele. Lisaks nõustus ta arvamusega, et halvasti läbi mõeldud sanktsioonidel võivad olla hoopis vastupidised tagajärjed ning näiteks Venemaal võib sanktsioonide puhul Putini populaarsus hoopis tõusta.

Praegusel hetkel toetaks Tillerson Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide säilitamist vähemalt nii kaua, kuni Washington töötab välja põhjaliku poliitika, kuidas Moskvaga seotud küsimustele läheneda.

Küsimusele, kas ta toetab Venemaa viimaste tegevuste valguses senisest suuremaid sanktsioone ning kas selle otsuse puhul võib mängida rolli tema kunagine ametikoht, vastas Tillerson, et sanktsioonidepoliitika kujundatakse välja koostöös tuleva presidendiga. Samuti rõhutas ta, et Valge Maja ja välisministeerium ei hakkama ajama erinevat välispoliitikat, kuid igal juhul tulevastes otsustes tema varasem töö Exxoni juhina mõju ei oma, sest välisministrina teenib ta Ameerika huvisid.

Venemaa propagandale vastu astumise üle arutledes tõi ta välja, et USA peab aitama kaasa sellele, et Venemaa inimestel oleks ligipääs faktidele.

Samuti tunnistas ta, et praeguse aja Venemaad ei saa pidada õigusriigiks.

Tillerson täpsustas oma mõtet hiljem selgitustega, et Krimmi annekteerimise puhul oleks USA pidanud näitama jõudu (show of force) ning kui seda ei tulnud, isegi mitte nii palju nagu Venemaa juhtkond eeldas, tõlgendas Moskva seda nõrkusena ja tuli juba Ida-Ukrainas üle piiri. Kui talt küsiti, et kas ta peab silmas, et Washington oleks pidanud Venemaale sõjaliselt vastama sõdureid sinna saates, ta detailidesse ei läinud, kuid väitis, et seda oleks tulnud teha koostöös Ukraina ja liitlastega, andes vähemalt sõjalist varustust ja nõu nii, et Moskva oleks näinud, et teisel pool piiri ollakse vastas ning et see käitumine "lõpeb siin".

Pärast annekteerimise toimumist sanktsioonide kehtestamist ta väga edukaks sammuks ei pea ning usub, et ka Moskva peab seda nõrgaks käiguks.

Tillerson pidas võimalikuks, et ta toetab Ukrainale surmava relvastuse andmist

Küsimusele, kas ta toetaks Ukrainale enesekaitseks surmava relvastuse andmist, selgitas Tillerson, et tema meelest peab USA Ukrainat igal moel toetama ning ta avaldas lootust, et relvarahu õnnestub saavutada.

Täpsustavale küsimusele vastates rääkis ta, et kui relvarahu tagada ikkagi ei suudeta ning rünnak Ukraina vastu jätkub, siis - kuigi see otsus ei sõltu ainuüksi temast - siis toetaks ta Ukraina toetamist surmava kaitseotstarbelise relvastusega.

Tillerson Putini kohta sõjakurjategija nimetust veel ei kasutaks

Senaator Rubio küsis Tillersonilt Aleppo pommitamisele viidates, kas tema hinnangul on president Putini näol tegu sõjakurjategijaga. Tillerson vastas, et praegusel hetkel ta sellist määratlust ei kasutaks. Samas täpsustatavale küsimusele - kas ta nimetaks Putinit nii, kui kõik loetletud süüdistused Aleppo puhul kinnituse saavad? - vastas ta jaatavalt.

Küberrünnakute asjus nentis Tillerson, et on usutav järeldus, et Putin oli teadlik Venemaa katsetest sekkuda eelmise aasta USA presidendivalimiste protsessi.

Tillerson pidi vastama ka keskkonda ja kliimasoojenemist puudutavatele küsimustele

Kuulamist on seganud ka keskkonnaaktivistide hüüatused ja üleskutsed, et Exxoni eksjuht ei tohiks uueks USA välisministriks saada.

Tillerson ise rõhutas, et on teadlik, millist ohtu kujutab kliimasoojenemine ning et ta oli selle seisukohal ka Exxoni juhina. Täpsustavale küsimusele vastates märkis ta, et kasvuhoonegaaside kontsentreerumine atmosfääris omab mõju, kuid inimeste võimalused selle tagajärgi prognoosida on väga piiratud..

Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et Trump on tema avalikult esitatud seisukohtadest kliimasoojenemise ja keskkonna asjus täiesti teadlik ning et ta on oma seisukohtade väljendamisel olnud täiesti vaba.

Küsimused olid ajendatud sellest, et valimiskampaania ajal avaldas arvamust, et USA võiks Pariisi kliimaleppest taganeda, samuti on tulevases administratsioonis poliitikuid, kes on avalikult inimtekkelises kliimasoojenemises kahelnud. 

Tillerson lausus, et kliimamuutus kujutab piisavalt suurt ohtu, et selle ohjeldamiseks on põhjust läbimõeldud samme astuda.

Traditsioonilistele liitlastele tuleb selgeks teha, et USA on Lähis-Idas tagasi

Lähis-Idast rääkides tunnistas Tillerson, et USA senine poliitika on viinud olukorrani, kus edasisi arenguid Süürias arutavad ühise laua taga Venemaa, Iraan ja Türgi, kuid USA-d seal ei ole.

Tillersoni arvates peab uus administratsioon USA traditsioonilistele liitlastele - nagu kas või Türgi ja Iisrael - tegema selgeks, et Washington on piirkonnas tagasi ning et USA on pikas perspektiivis usaldusväärsem partner kui näiteks Venemaa.

Süüria puhul on kõige olulisemaks ülesandeks tsiviilelanike julgeoleku tagamine ning seejärel äärmusrühmituse ISIS hävitamine, mitte ainult "kontrolli all hoidmine".

Välisministri kandidaat toonitas, et Washingtoni kahe eesmärgiga poliitika - vabaneda korraga Bashar al-Assadist ning ISIS-est - vilja ei kandnud ning kumbagi eesmärki pole saavutatud. Seega kõigepealt tuleks saada hakkama ISIS-ega ning seejärel asuda Assadi rolliga tegelema.

Samuti rõhutas ta, et Washingtonile peab olema selge, millist Süüriat ta pärast Assadi võimalikku lahkumist näha soovib. Tillersoni arvates selle peale näiteks Liibüa puhul piisavalt ei mõeldud ja sellest tulenevalt on ka pärast Muammar Gaddafi kukutamist Liibüas endiselt ebastabiilne olukord.

Muuhulgas sõnas Tillerson, et USA peab jätkama usaldusväärsete ISIS-e vastaste liitlaste ehk Süüria kurdide (ning ka Iraagi kurdide) toetamist.

Komitee esimees, vabariiklane Bob Corker, keda pakuti omal ajal samuti järgmiseks välisministriks, avaldas kuulamise ajal veendumust, et Tillersoni kandidatuur saab Senatis kindla heakskiidu.

Washington Post toob aga oma kokkuvõttes Tillersoni kuulamisest esile Tillersoni ülestunnistuse, et ta pole Trumpiga väga põhjalikult Venemaa temal rääkinud, mida ka küsimuse esitanud senaator Bob Menendez äärmiselt üllatavaks pidas. Ajalehe hinnangul tekitab see küsimuse, kas Tillerson saab viia ellu Trumpi välispoliitikat või kas ta üldse jagab tulevase presidendi seisukohti Venemaa teemal. Trumpi valik Tillersoni kasuks ilma sellise aruteluta paneb ka küsima, kui suurt rolli Tillerson või teised administratsiooni liikmed üldse välispoliitika kujundamisel mängima hakkavad.

Tillersoni avakõne: Venemaa esilekerkimine oli tingitud USA administratsiooni nõrkusest

Trumpi üleminekumeeskond edastas varem meediale ka Tillersoni avakõne, mille ta Senati komisjoni ees peab, vahendas Reuters.

Tillersonil on kavas ka mõnevõrra selgitada, miks Trump on toetanud Venemaaga soojemate suhete sisse seadmist. Välisministriks pürgija sõnul on Washingtonil vaja Moskvaga otsekohest ja avatud dialoogi viimase ambitsioonid asjus, et ka Ameerika Ühendriikidel oleks võimalik oma edasine tegutsemine paika panna.

Kuid Tillersoni retoorika Venemaa teemal erineb mitmes punktis tulevase presidendi senistest sagedastest avaldustest, mille kohaselt tuleb Venemaaga hästi läbi saada ning et senised halvad suhted on tingitud president Barack Obama ebaõnnestunud poliitikast.

"Meie NATO liitlastel on õigus olla ärevil uuesti esile kerkiva Venemaa pärast," kavatseb Tillerson oma sõnavõtus öelda. "Kuid see oli Ameerika juhtrolli puudumise tagajärg, et see uks lahti jäi ning seeläbi saadeti teele ka soovimatud signaalid."

Tillerson toob näiteks olukorra, kus Obama jättis tegutsemata, kui Süüria president Bashar al-Assad kasutas oma rahva vastu keemiarelva ja ületas seega 2012. aastal Obama enda poole maha märgitud "punase joone". Tillersoni hinnangul saadeti sellega Moskvale sõnum oma nõrkuse kohta.

Ajaleht Washington Post kirjutas juba eelmisel nädalal, et eraviisiliselt senaatoritega kohtunud Tillerson kasutas Venemaa suhtes otsekoheseid sõnu, mis senaatorite senist skepsist vähendasid.

Varem on prognoositud, et ExxonMobili endisel juhil võib oma Venemaaga seotud tausta tõttu tekkida probleeme Senatilt heakskiidu saamisel. Demokraatlik Partei on lubanud Tillersoni vastu võidelda ning lisaks demokraatidele on vaja vaid mõned vabariiklastest senaatorid, et Tillersoni kandidatuur läbi kukutada. Hetkel on Senatis vabariiklasi 52 ja demokraate 48.

Seni on Tillersoni suhtes skeptilisust üles näidanud näiteks sellised vabariiklased nagu John McCain, Lindsey Graham ja Marco Rubio. Viimane kusjuures kuulub veel ka senati välisasjade komiteesse, mis peab Tillersoni kandidatuuri heaks kiitma enne, kui see üldse Senati ette saadetakse.

Kui Tillerson maha hääletatakse, oleks tegu Trumpi esimese tõsise sisulise tagasilöögiga, sest valitsuskabineti kandidaati pole Senatis maha hääletatud alates 1989. aastast.

Samas on kõik vabariiklasest skeptikud rõhutanud, et nad pole praegusel hetkel ilmtingimata Tillersoni vastu, vaid nad lihtsalt ei tunne teda nii hästi ning soovivad tema käest kuulda, mida ta USA välispoliitikast, sealhulgas suhetest Venemaaga, päriselt arvab. Igal juhul on nad lubanud, et Tillersonile saab Senatis osaks igati õiglane kuulamine.

Mitmete vabariiklastest senaatorite muresid Tillersoni asjus on juba praeguseks leevendanud asjaolu, et ExxonMobili eksjuhti soovitasid Trumpile endine USA kaitseminister ja CIA eksjuht Robert Gates ja eksvälisminister Condoleezza Rice, keda kumbagi pole seni olnud alust mingisuguses Kremli-meelsuses süüdistada. Lisaks on Tillersoni kohta häid sõnu öelnud ekspresident George W. Bush ja tema kunagine asepresident Dick Cheney. Samuti on teada, et vabariiklaste eelvalimiste ajal avaldas Tillerson toetust kõigepealt Florida endisele kubernerile Jeb Bushile. Samuti on Tillersoni kaitsjad rõhutanud seda, et Tillersoni kunagised Venemaaga seotud sõbralikud suhted ja avaldused olid tingitud tema toonasest ametikohast.

Tillersoni kuulamise otseülekannet saab vaadata käesoleva artikli sees: 

 

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: