Video: kaitseministriks pürgiv erukindral Mattis toetab USA sõjalist kohalolu Baltimaades
USA Senati relvateenistuste komitee kuulas neljapäeval Donald Trumpi poolt kaitseministriks pakutud erukindral James Mattise selgitusi. Kandidaat kinnitas kuulamisel, et toetab USA vägede alalist kohalolu Balti riikides ning märkis, et Venemaa üritab NATO-t lõhestada.
Mattis teenis rohkem kui neli aastakümmet USA merejalaväes ja juhtis mitmeid operatsioone muu hulgas Lähis-Idas. Ametist lahkumise järel on praegu 66-aastane Mattis töötanud nõunikuna.
James Mattis kinnitas kuulamisel, et toetab USA vägede alalist kohalolu Balti riikides, vahendas Politico.
Komitee esimees, Senaator John McCain ütles kuulamisel, et naasis äsja visiidilt Balti riikidesse, Gruusiasse ja Ukrainasse ning märkis, et need riigid on väga mures NATO pühendumise pärast neile.
"Üks suuremaid prioriteete, mis Balti riikidel on, on USA alaline kohalolu. Mitte baas, vaid kohalolu. Kas sa nõustud sellega?" küsis McCain.
Alguses Mattis püüdis küsimust Ida-Euroopa kohta vältida, öeldes, et ootab kuni Trumpi riiklik julgeoleku meeskond on paika pandud, kuid McCaini surve peale ütles Mattis, et nõustub.
Mattis on käinud Eestis 2011. ja 2008. aastal.
2011. aastal Eestis kahepäevasel visiidil viibinud Mattis kohtus tollase peaministri Andrus Ansipi, kaitseministri Mart Laari ja kaitseväe juhataja Ants Laaneotsaga ning osales kaitsepoliitika konverentsi ABCD (Annual Baltic Conference on Defence) raames seminaril.
Mattis on oma varasemates avaldustes korduvalt rõhutanud NATO tähtsust ning avaldanud toetust Ukrainale. Trumpi valikut on kiitnud ka mitmed tulevase presidendi suhtes kriitilisi avaldusi teinud senaatorid nagu vabariiklased John McCain ja Lindsey Graham ning ka mitmed demokraadid.
Erukindral Ants Laaneots ütles detsembris ERR-i uudisteportaalile, et tegemist on Eesti jaoks hea valikuga kaitseministri kohale, sest Mattis on siinse olukorraga hästi kursis.
"Ta teab meist hästi, ta teab meie olukorda ja selles mõttes ei ole talle vaja palju seletada, mis on meie julgeolekuriskid," lisas Laaneots.
Mattis: Venemaa üritab NATO-t lõhestada
Mattis ütles, et NATO on ja jääb USA julgeolekupoliitika nurgakiviks. USA peab tema sõnul tegema tihedat koostööd liitlastega, et vajaduse korral tagada nende kiire kaitse, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Ta märkis, et on täielikult Venemaaga suhete parandamise poolt, kuid tema sõnul tuleb ka mõista, mis on Venemaa tegelikud eesmärgid. Mattis süüdistas senatis kuulamisel Venemaad katsetes NATO-t lõhestada.
"Olen vaadanud kolme presidendi katseid luua uus suhe Vladimir Putiniga. Kõik kolm on olnud täielikud läbikukkumised. Kas peaksime suhetes Vladimir Putiniga neid ajaloo õppetunde eirama?" küsis senaator John McCain Mattiselt.
"Ma ei ole kunagi leidnud tuleviku kujundamiseks paremat viisi, kui ajalukku vaatamine. Alates Jaltast oleme palju kordi püüdnud Venemaad positiivselt hõlmata. Edu on meid saatnud harva. Arvan, et kõige olulisem on mõista reaalsust, mis meid härra Putiniga suheldes ümbritseb, mõista, et ta püüab lammutada Põhja-Atlandi Allianssi," vastas Mattis.
Mattis avaldas arvamust, et USA "peab astuma lõimitud samme - majanduslikke, diplomaatilisi ja sõjalisi, samuti tegema tööd meie liitlastega, et tagada kohane kaitse".
Rääkides Vene-USA suhete väljavaadetest tervikuna, rõhutas erukindral, et "ajalugu ei ole sirgjooneline".
"Meil on pikk nimistu katseid teha Venemaaga positiivses võtmes koostööd, kuid õnnestunud katsete nimekiri on suhteliselt lühike," ütles Mattis.
Samuti tegeleb Mattise sõnul Hiina oma naabrite usalduse õõnestamisega.
Maailmakord on "suurima rünnaku all alates Teisest maailmasõjast ning see lähtub peamiselt Venemaalt, terrorigruppidest ja Hiina tegevusest Lõuna-Hiina merel," sõnas ta.
"Venemaa tekitab suurt ärevust mitmel rindel ja Hiina õõnestab usaldust mööda oma perifeeriat," sõnas Mattis.
USA vastvalitud president Donald Trump on korduvalt kiitnud Putini juhivõimeid ja kõnelenud tihedamate USA-Vene suhete poolt.
USA peab tegema koostööd Hiinaga nii palju kui võimalik, kuid olema samas valmis ka astuma vastu ebasobivale käitumisele, kui Hiina otsustab tegutseda USA huvide vastu, ütles Mattis.
Duumaliige nimetas Mattise avaldusi populismiks
Vene riigiduuma kaitsekomisjoni aseesimees Andrei Krassov nimetas populismiks James Mattise süüdistusi, et Venemaa püüab NATO-t lõhestada.
"Praegu on väga moodne süüdistada Venemaad kõigis pattudes. Algul nägime seda tegemas Balti riike ja Poolat ning nüüd on selle teema üles võtnud ametist lahkuv administratsioon ja mõned uued kandidaadid," lausus Krassov neljapäeval Mattise avaldust kommenteerides.
"Kõik see on puhas populism ja katse plusspunkte teenida," lausus duumakomsjoni aseesimees.
"Milleks süüd teiste kaela veeretada? NATO püüab ennast ise hävitada oma halvasti läbi mõeldud poliitikaga tõmmata allianssi Ida-Euroopa riigid, tulla lähemale Venemaa piiridele, täristada mõõku," lausus Krassov.
"Mida rohkem riike NATO-ga ühineb, seda nõrgem on USA kontroll alliansi üle. Ühtlasi ei suuda USA juhtida omaloodud terroritõrjekoalitsiooni, suutmata korraldada koostööd rahvusvahelisi terrorismi vastu," lausus seadusandja.
Erukindral vajab Kongressilt erandi tegemist, see aga ei pruugi ladusalt minna
Mattise kandidatuur erineb teistest Trumpi poolt välja käidud valikutest selle poolest, et Kongress peab tegema erandi föderaalseadusesse, mille kohaselt ei tohi kaitseminister olla tegutsenud aktiivteenistuses viimase seitsme aasta jooksul. Kongress on varem taolise erandi teinud vaid ühel korral, kui nimetas 1950. aastal ametisse kindral George C. Marshalli.
Erandi peavad tegema nii Esindajatekoda kui ka Senat ning Vabariiklikul Parteil pole piisavalt saadikuid, et erandi tegemist ilma demokraate arvestamata läbi suruda.
Kuigi paljud demokraadid on olnud Mattise suhtes positiivselt meelestatud, tegi Trumpi üleminekumeeskond hiljuti ühe otsuse, mis tõi kaasa Demokraatliku Partei meelepaha ning ähvardused erandi tegemist tõkestada, kirjutab Politico.
Kuna Mattise puhul on vaja nii Esindajatekoja kui ka Senati heakskiitu, siis eeldati, et Mattise kuulamine korraldatakse mõlemas kojas. Trumpi meeskond aga teatas, et Mattist nad Esindajatekotta küsimustele vastama ei saada ning piirdutakse vaid Senati kuulamisega nagu kõikide teiste ministrikandidaatide puhul. Kusjuures märkimisväärne on see, et allikate kinnitusel oli Mattis ise igati valmis mõlemas kojas küsimustele vastama.
Esindajatekoja demokraate selline samm ärritas ning ka sealsed vabariiklased arvasid, et see ei olnud Trumpi meeskonna poolt eriti hea käik.
Washington Post on varem kirjutanud ka seda, et Mattise ja mõne Trumpi meeskonna liikme vahel on tekkinud pingeid, mis puudutavad näiteks Pentagoni mõningaid ametikohti.
Senatikomitee kiitis heaks seaduse Pentagoni uue juhi jaoks
USA senati relvateenistuste komitee kiitis neljapäeval heaks seaduse, mis võimaldab erukindral James Mattisel saada uueks kaitseministriks.
Vabariiklaste juhitav komitee võttis seaduse vastu häältega 24-3 pärast seda, kui Mattis vastas komitee liikmete küsimustele.
Seadus tühistab senise korra, mis keelas erusõjaväelastel valitsusametis töötamast seitsme aasta jooksul pärast tegevteenistusest lahkumist. Mattis läks erru 2013. aastal.
Seaduse peavad jõustumiseks heaks kiitma senat, esindajatekoda ja president.
Mattisest saab esimene kaitseministrina töötav erukindral pärast George Marshalli aastatel 1950-1951.
Mattis teenis rohkem kui neli aastakümmet merejalaväes ja juhtis mitmeid operatsioone muu hulgas Iraagis ja Afganistanis. Ametist lahkumise järel 2013. aastal on 66-aastane Mattis töötanud muu hulgas nõunikuna.
Videot Mattise kuulamisest saab vaadata käesolevas artiklis:
Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael
Allikas: ERR/BNS