Graafikud: Euroopa liidu kodanike arv kasvas 1,5 miljoni inimese võrra
2017. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eurostati andmetel Euroopa Liidus 511,8 miljonit inimest. Mullu oli sama näitaja 510,3 miljonit inimest, kuid 1,5 miljoni elaniku lisandumist, mille on peaasjalikult põhjustanud kasvanud sisseränne, hindab Eurostat neutraalseks kasvuks.
Endiselt on Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik Saksamaa, kus elab 82,8 miljonit inimest. EL-i majandusvedurile järgneb Prantsusmaa 67 miljoni ja kolmandalt kohalt leiame Euroopa liidust lahkuva Suurbritannia 65,8 miljoni elanikuga.
Kui võtta aluseks suhtarvud, siis tuhande elaniku kohta jõudis kõige rohkem uusi elanikke eelmisel aastal Luksemburgi, kuhu asus elama 19,8 uut inimest. Enim inimesi lahkus 2016. aastal Leedust, Lätist ja Horvaatiast. Seejuures Eesti elanike arv jäi võrreldes 2015. aastaga enam-vähem samaks. Nii vähenes rahvaarv Eestis -0.2 elaniku võrra.
Eelmisel aastal sündis Euroopa Liidus 5,1 miljonit last, mis on 11 000 vastsündinut rohkem, kui 2015. aastal. Lisaks on langenud surmade arv – kuigi surmasid registreeriti sarnaselt sündidele 5,1 miljonit, siis on see 91 000 juhtumi võrra vähem, kui 2015. aastal.
Enim lapsi sündis Iirimaal, kus tuhande elaniku kohta nägi ilmavalgust 13.5 uut kodanikku. Saareriigile järgnevad Suurbritannia ja Prantsusmaa. Vähim lapsi sündis Lõuna-Euroopa riikides nagu Itaalia, Portugal ja Kreekas. Kokkuvõttes on parima iibebilansiga riik eelpool mainitud Iirimaa, kellele järgneb Küpros ja Luksemburg.
