Läbirääkimised Küprose asjus leidsid aset eelmisel nädalal Genfis ning tegu oli esimese korraga, kui ühel konverentsil olid koos Küprose ja Küprose türklaste juhid ning lisaks ka saare turvalisuse ja sõltumatuse eest vastutavad kolm riiki - Kreeka, Türgi ja Suurbritannia. Mingitele kokkulepetele aga ei jõutud ning läbirääkimised katkesid üllatuslikult juba üks päev pärast algust, vahendas Politico.

Järgmine läbirääkimiste voor leiab aset tõenäoliselt paari nädala pärast ning kuna Kreekat esindab Tsipras siis võivad ka teisi riike esindada edaspidi valitsusjuhid.

Kindel on aga see, et Kreeka välisminister hoitakse järgnevatest kokkusaamistest eemal. Kaks läbirääkimistega lähedalt seotud allikat kinnitasid, et Kotzias oli sellises sõiduvees, et tema käitumise üle kurtsid nii ÜRO kui ka teiste valitsuste esindajad.

Küprose saare jagas 1974. aastal de facto kaheks Türgi invasioon, mille ajendiks sai Kreekast inspireeritud riigipööre. Türgi poolt hõivatud alal kuulutati 1983. aastal välja Põhja-Küprose Türgi Vabariik, mille iseseisvust tunnustab ainult Türgi ise. Küprose Vabariigist aga sai

2004. aastal Euroopa Liidu liikmesriik. Kuigi viimasel ajal on kahe poole vahel tehtud leppimise nimel edusamme, pole põhimõttelised küsimused endiselt lahendatud.

Küprose Vabariigi ja Põhja-Küprose Türgi Vabariigi esindajad on ÜRO vahendusel läbirääkimisi pidanud juba paarkümmend kuud, kuid alles äsja on kõnelustega liitunud kolm garanti, kellest Ateena ja Ankara on mitmetes küsimustes vägagi erinevatel seisukohtadel.

Kotzias esitas uusi nõudmisi ja korraldas ootamatu pressikonverentsi

Pinged Genfis said alguse sellest, et Kotzias saabus Genfi konverentsile ootamatute nõudmistega, mille hulgas oli ka nõue, et Türgi väed peavad Küprose põhjaosast täielikult ja kiirkorras välja tõmbuma. Lisaks esitas ta need nõudmised ka kõneluste vaheajal korraldatud kiirel pressikonverentsil, kus ta muuhulgas andis ka teada, et järgmine kõnelustevoor toimub 23. jaanuaril ehk kuupäeval, mille asjus keegi polnud veel midagi kokku leppinud.

Teisi osalejaid Kotziase tegevus ilmselgelt häiris ning väidetavalt oli Küprose Vabariigi president Nicos Anastasiades eriti ärritunud. Hiljem tegi Küprose teemal omakorda jõulisi avaldusi juba Türgi president Recep Tayyip Erdogan, kes andis mõista, et ilma Türgita ei saavutata mingit lahendust ning et "Türgi kavatseb Küprosel olla igavesti".

Tsiprase valitsus üritas reedel laiali saadetud pressiteates Kreeka positsiooni pehmendada ja rõhutada, et Ateena on endiselt pühendunud saare liitumisprotsessile ja et "agressiivsetel avalduste" jaoks pole läbirääkimistelaua taga kohta.

Pühapäeval väitis välisminister Kotzias omakorda selgituseks, et läbirääkimiste kiires katkemises on süüdi hoopis Türgi pool ning Kreeka lähtuvat vaid rahvusvahelisest õigusest.

Bloomberg: saare taasühinemine ei pruugi olla Moskva huvides

Bloomberg kirjutab, et kuigi ametlikult pole Venemaa läbirääkimiste osapool, on Moskval protsessi vastu suur huvi ning selle võimalik läbikukkumine võiks olla praegusel hetkel president Vladimir Putinile kasulik.

Kusjuures Venemaa isegi pakkus end osalema, kuid kutset talle ei edastatud - mingit formaalset alust selleks ei ole. Samas mitteametlikke põhjusi, miks Venemaa Küprose tuleviku vastu huvi tunneb, on väga palju. Ametlikult on Moskva saare ühinemist toetanud, kuid reaalne ühinemine võib sõltuvalt selle vormist Venemaa huvisid kahjustada.

Esiteks elab 800 000 elanikuga saarel umbes 40 000 venemaalast, kes omavad seal nii kinnisvara kui ka ettevõtteid. Seda nii kreeklaste kui ka türklaste poolt kontrollitud aladel. Kuna Kürpose näol on tegu Venemaa ettevõtete ja rikaste üksikisikute peamise maksuparadiisiga, on see toonud kaasa ka kummalise asjaolu - väike saareriik on Venemaale tehtud otseste välisinvesteeringute poolest ametlikult esikohal.

Venelased on ka Küprose turismimajanduse peamiseks tuluallikaks - 2015. aastal külastas Küprost 525 000 Venemaa kodanikku, ainult Suurbritannia kodanikest turiste käib saarel rohkem.

Seega on Küpros oluline nii Venemaa kui ka venemaalaste jaoks. Kuid saare uuesti liitumine oleks Moskva huvides vaid teatud tingimustel.

Näiteks on Venemaa välispoliitika üheks peamiseks eesmärgiks peetud NATO lõhestamist - Küprose küsimuse lahendamine aga vähendaks oluliselt pingeid kahe liikmesriigi - ehk Kreeka ja Türgi - vahel. Lisaks ei saa pikas perspektiivis välistada ka seda, et taasühinenud Küpros liitub mingil hetkel ka ise NATO-ga.

Samuti võib see ohustada Venemaa sõjalist kohalolekut regioonis. 2015. aastal avas Küpros oma sadamad Venemaa sõjalaevadele, mis võtavad osa piraatluse ja terrorismi vastastest operatsioonidest. Seda sammu on eriti teravalt kritiseerinud Suurbritannia, kellel on saarel baasid. Venemaa pole Kürposega sõlmitud lepingut Süüria operatsiooni raames otseselt kasutanud, kuid väidetavalt on kasutatud Küprose sadamaid, et smugeldada kütust Süürias tegutsevate Vene sõjalennukite jaoks.

Putin üritab sõlmida Türgiga energeetikat puudutavaid kokkuleppeid, et varustada Euroopa lõunaosa maagaasiga. Küprose saare liitmine võiks aga tuua kaasa selle, et pole enam mingit takistust projektile, mille kohaselt liiguks läbi Küprose Türki hoopis Iisraeli maagaas.

Meedias on korduvalt mainitud, et Venemaa üritab saare ühinemist mõjutada. Näiteks kohaliku ajakirjanduse teatel osales Vene suursaadik äsja ühinemisvastaselt poliitilisel kogunemisel ning et Küprose välisministeerium nõudis selles küsimuses Venemaalt ka selgitusi.

Eelpool mainitut arvestades väärib äramärkimist, et kuigi Kreeka valitsus on ka tervikuna Venemaa suhtes võrdlemisi positiivselt meelestatud, on Kotzias üks neist ministritest, kellel on Moskvaga ringkondadega eriti lähedased suhted. Muuhulgas kuulub tema isiklike sõprade hulka ka tuntud marurahvuslane Aleksandr Dugin.