Nordica juht: täituvus pole veel adekvaatne number

Rahvuslik lennukompanii Nordica avalikustab oma esimesed majandustulemused kevadel, mil tütarfirma Regional Jeti müük LOT-ile on lõpule viidud ning tulemused auditeeritud. Seni jätkab Nordica igakuiste tulemuste avaldamist.

LOT-iga konsolideerimisest loodab Nordica positiivset efekti juba detsembrikuu tulemustele, sest kulusid saab omavahel jagada.

Ehkki aasta tulemused pole veel täielikult kokku löödud, on suurusjärgus teada, et mullune kahjum jääb prognoositud 15 miljoni euro piirimaile. Nulli plaanitakse jõuda 2019. aastaks, nii et aasta-aastalt peaks kahjum umbes poole võrra vähenema.

Nordicaga lendas möödunud aastal Tallinna kaudu 365 179 reisijat. Lennufirma andmetel oli nende aastane keskmine liinilendude turuosa 18 protsenti, mis selle aasta alguseks küünib juba 21 protsendini ning kui arvestada sisse ka LOT, siis 25 protsendini. See teeb nad Air Balticu ees suurimaks turuosaliseks. Seevastu Tallinna lennujaama andmtel ulatusid suuremate turuosaliste keskmised 10-15 protsendini.

"Inimeste valmidus meid kasutada on pidevalt kasvanud," kinnitab Tamm.

Kui suur oli lennukite täituvus, ta aga ei ütle. "Möödunud aasta täituvust pole mõtet vaadata, see number ei ole adekvaatne," on tema seisukoht, põhjendades seda väga erineva suurusega lennukite kasutamist, mille mahutavus varieerub 50-st 100 kohani. Ta peab reisijate arvu vähemalt esimese tegevusaasta hindamisel märksa olulisemaks indikaatoriks ning täituvusele võib hakata rohkem tähelepanu pöörama pärast lennukipargi stabiliseerumist.

Nordica juhatuse esimees Jaan Tamm peab Nordica ärimudelit toimivaks. "Käisin seda 2015. aasta novembris valitsusele tutvustamas ettevõtte - toona veel Nordic Aviation Groupi nimel - tegevusplaane järgmiseks pooleteistkümneks aastaks ja üllatavalt täpselt on läinud, isegi oleme pisut ees," rõõmustab Tamm.

Üllatajad: München ja Odessa

Suuremate õnnestumistena nimetab Tamm Müncheni ja Odessa liinide avamist, mille säärast edu ei julgenud ta ennustadagi. Järgmisel suvel plaanitakse Odessa liinile üks lend nädalas juurdegi lisada. Pöördeline oli ka otsus vahetada Adria LOT-i vastu, ehkki sellist hobustevahetust ei osatud aasta tagasi veel ette näha. Turunduslikult poolelt toob Tamm esile õnnestunud brändimist.

"See koostöö meil kahjuks või õnneks ei realiseerunud, sest tänaseks ma arvan, et me oleme saanud omale isegi parema partneri, arvestades LOT-i kaalukust ja ettevõtete vahelisi kokkupuutepunkte, nii et sellega on ka eeldused Nordica kuluefektiivseks juhtimiseks loodud," kirjeldab Tamm ootamatut üleminekut Adrialt LOT-ile.

Ehkki LOT-i valimine uueks koostööpartneriks oli ootamatu lüke, ei kiirusta Tamm Adriat möödalasuks nimetama. Ta kinnitab, et Nordicaga alustades oli Adria üks väheseid, millega üldse sai koostööd kõne alla võtta.

"Adria oli sel hetkel, kui me seda valisime 2015, üks väheseid võimalikke partnereid. Ta pidi olema rahvusvaheline firma, kellel on CRJ ehk Bombardier-tüüpi lennukite opereerimise litsentsid olemas. Selliseid lennufirmasid ei ole palju Euroopas," põhjendab Tamm Adria valikut. "Me saime kasutada Adria müügiplatvormi, mis nüüd on üle viidud LOT-ile, ja tehnoloogilist platvormi, ja see on see, mis me nüüd tegime ise ära - lendude opereerimise võimekus on loodud Eestis."

Ta ei kiirusta kinnitama, et Nordica on parem lennufirma kui Adria, kuid leiab siiski ühe nüansi: "Nordica on parem lennufirma Eestis, kui Adria Eestis. Adria on hea lennufirma Sloveenias."

Väiksemate valearvestuste või plaanimuutustena nimetab Tamm kavandatud Edinburgh'i liini, mille avamisest loobuti kuu enne plaanitud lendudega alustamist - selgus, et sinna eestlased reisida ei taha. Ka Pariisi liini suvehooaeg lõpetati kavandatust umbes kuu aega varem, kuid siin mängisid rolli ka välised tegurid - Pariisis toimus terrorirünnak, nii et sihtkoha atraktiivsus kadus.

Eesti EL-i eesistumine tähendab tihedamaid lennuplaane

Järgmisel poolaastal, mil Eesti täidab EL-i eesistujamaa kohustusi, kasvab surve ja ootused ka lennugraafikutele. Tamm kinnitab, et juba nüüdseks on mõningaid liine tihendatud, näiteks Tallinna-Brüsseli liini, ja vajadusel tihendatakse seda veelgi. Kui vaja, võimaldab Nordica rentida lennukeid erakorralisteks tšarterlendudeks, juhul kui riik peab vajalikuks tellida.

"Kogu liikumine ei toimu ainult Brüsseli-Tallinna liinil. Brüssel on kindlasti üks olulisemaid kohti, aga mitte ainukene," ütleb Tamm.

Nordical on praegu kuus lennukit, eelbroneeringud on tehtud veel kahe lennuki rentimiseks. "Suuremate lennukite vastu me oma praegust parki ei vaheta, pigem lisame sagusi," ütleb Tamm.

LOT-i abiga lisandub eestlaste kaardile üks uus suurem sõlmjaam: Varssavi. Ka see liin aitab EL-i ametnikel sujuvamalt Tallinnasse jõuda. Ehkki liin on juba praegu lennuplaanis, siis nüüd kavatseb Nordica selle korrapärasemaks ja tihedamaks muuta.

"Varssavi võiks muutuda eestlaste jaoks üheks olulisemaks sõlmjaamaks, kust jätkuvad ka kontinentidevahelised lennud," leiab Tamm. Praegu kasutavad eestlased ümberistumiseks peamiselt Münchenit, Helsingit ja Frankfurti, ent Ida-Euroopas suuremat sõlmpunkti senini polnud.

Estonian Airile sai saatuslikuks liiga ambitsioonikas kasv

Küsimust, mida Nordica teeb põhimõtteliselt teisiti kui Estonian Air, nimetab Tamm filosoofiliseks, ent nendib, et ega Nordica eelkäija viimastel aastatel teinudki midagi valesti - fataalset saatust mõjutasid varasemad otsused, millega toonane juht Tero Taskila püüdis eestlaste lennufirmat liiga ambitsioonikalt kasvama suruda ning asetas kõik munad ühe korvi. Neid vigu püüab Tamm mitte korrata.

"Ega Estonian Air oma viimastel tegutsemisaastatel ei olnud halb firma ja EA ei lõpetanud oma tegevust selle pärast, mis ta tegi oma viimasel kahel-kolmel tegutsemisaastal, vaid need strateegilised otsused, mis olid tehtud 5-6 a agasi. Estonian Air oli viimastel aastatel täitsa tip-top firma, aga see ajalugu kammitses teda," hindab Tamm tagantjärele.

Peamine õppetund, mille Tamm Estonian Airilt võttis, on hoida oma lennukipark ühtlasena, valida õiged lennukitüübid ja mitte kasvada oma suutlikkusest kiiremini.

Taskila üritas Tallinnasse regionaalset sõlmjaama luua, et hakata Soome või Skandinaavia ääremaade reisijaid siitkaudu mujale Euroopasse saatma, ent seda püüti teha liiga kiiresti, arvestamata oma ressursse.

"Me ei pea ilmtingimata lennutama oma välisturgude reisijaid läbi Tallinna, ei pea üritama mängida sõlmjaama, vaid me fokuseerime oma klientidele kodus. Küll aga me suudame ise eksportida oma teenuseid - ja see on see, mida me siin LOT-iga koostöös teeme," selgitab Tamm, lisades, et see koostöö aitabki Nordical oma kulusid kontrolli all hoida ja lisatulugi teenida.

Samuti on Nordica juriidiliselt ära struktureeritud, erinevalt Estonian Airist, mille kõik üksused olid ühe ettevõtte all koos. Nordica on ettevõtte vastavalt funktsioonidele mitmeks juriidiliseks ja majanduslikuks üksuseks jaganud, et hajutada äririske ja teha partneritega tõhusamat koostööd. Tamm usub, et LOT ei oleks omandanud osalust Nordica kommertsüksuses, küll aga on hea eeldus koostööks lende opereeriva tütarfirmaga.

Oma visuaalset identiteeti ei hülga

Ehkki Eesti sai nüüd disainimeeskonna abiga ja EAS-i vahendusel omale uue brändielementide "tööriistakasti", ei kiirusta Tamm Nordica senist visuaalset identiteeti uue vastu välja vahetama.

"Kindlasti jätkame oma identiteedi joont, seda küll eesti üldiste identiteediotsingute vastu vahetama ei hakka," lubab Tamm.

Kas aga Eesti juubeliaastaks lennukitele mingeid disainielemente lisandub, on tema hinnangul veel vara öelda.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: