Fotod ja video: Porošenko ja Kaljulaid rääkisid Ukraina ja EL-i suhetest ({{commentsTotal}})

{{1485163871000 | amCalendar}}

Esmaspäeval Ukraina presidendi Petro Porošenkoga kohtunud president Kersti Kaljulaidi sõnul peab Ukraina saama ise oma saatuse üle otsustada.

Kaljulaid ja Porošenko keskendusid esmaspäevasel kohtumisel olukorrale Ida-Ukrainas, Ukraina ja Euroopa Liidu vahelistele suhetele ning reformide elluviimisele Ukrainas, teatas presidendi kantselei.

Kaljulaid rõhutas kohtumise järel, et Venemaa vastased sanktsioonid peavad püsima kuni Minski lepete täieliku rakendamiseni. "Ukraina territoriaalne terviklikkus peab taastuma ning Venemaa peab lõpetama Ukraina destabiliseerimise," ütles riigipea.

Ukraina ja EL-i vahelisi suhteid kommenteerides märkis Kaljulaid, et Eesti toetab võimalikult kiiret EL-i viisavabaduse rakendamist Ukrainale. "Tahame, et praktiline koostöö Euroopa Liidu ja idapartnerite vahel süveneks ning selleks on vaja astuda reaalseid samme. Idapartnerlus on ka Eesti Euroopa Liidu eesistumise üks prioriteete," kinnitas Kaljulaid.

Riigipead rääkisid kohtumisel ka Ukraina siseriiklike reformide jätkamise vajalikkusest. Kaljulaidi sõnul on Ukraina selles vallas teinud küll edusamme, kuid alustatud tööd tuleb kindlasti jätkata. "Eesti jätkab Ukraina toetamist oma riigi reformimisel. Ukraina vajab meie toetust, mõistmist ja abi. Igal riigil peab olema õigus otsustada oma enda saatuse üle," sõnas Kaljulaid.

Ukraina president tänas Eestit Ukrainale osutatud toetuse eest, muu hulgas ka Ukraina sõduritele taastusravi pakkumise eest.

Ka peaminister Jüri Ratas kinnitas tänasel kohtumisel president Petro Porošenkoga Eesti jätkuvat ja igakülgset toetust Ukrainale.

"Me ei tohi mingil juhul unustada ja võtta iseenesestmõistetavalt, et siinsamas Euroopas käib juba kolmandat aastat sõjategevus, milles on hukkunud ja viga saanud tuhanded inimesed. Me peame tajuma, et kitsamalt takistab see kogu Ukraina arengut, ent laiemalt on see oht Euroopa julgeolekule ja stabiilsusele," lausus peaminister Jüri Ratas Eestisse visiidile saabunud Ukraina president Petro Porošenkole.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on Euroopa Liit olnud oma hoiakutes Venemaa agressiooni suhtes kindel ja ühtne – Euroopa toetab Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse täielikku taastamist nii sanktsioonipoliitika kaudu kui ka toetades Ukrainat majanduslikult.

"Konflikt peab leidma võimalikult kiire ja rahumeelse lahenduse. Ka Euroopa Liidu eesistujana on Eestil kohustus selle eest igakülgselt seista. Võin teile kinnitada, et Ukraina ei ole üksi," lausus Ratas.

Kohtumisel rõhutas Ratas, et reformide käigul ja korruptsioonivastase võitluse edukusel on otsene mõju mitte ainult majandusele, ärikliimale ja välisinvesteeringutele vaid ka Ukraina ühiskonna sidususele ja riigi julgeolekule.

Samuti kinnitas peaminister president Porošenkole, et Ukraina võib arvestada Eesti tugeva toetusega viisavabaduse ning assotsieerumislepingu jõustumise küsimuses Ukraina ja Euroopa Liidu vahel.

"Aktuaalne kaamera": riigipead ei usu, et lääneriikide suhted Venemaaga muutuvad

Eestis visiidil viibiv Ukraina president Petro Porošenko ei usu, et käesoleva aasta valimistulemused Euroopa suurriikides mõjutavad lääneriikide suhtumist Venemaasse. Eesti president Kersti Kaljulaid ütles Venemaa ja Ukraina teravaid suhteid kommenteerides, et see, kes on eksinud, peab astuma esimese sammu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Porošenko visiit Eestisse tuli sümboolsel aastal, sest praegu on põhjust tähistada kahe riigi suhete loomise 25. aastapäeva.

Ukraina tulevikku, sealhulgas suhteid Eesti ja Euroopa Liiduga ning reformide elluviimist arutasid Eesti ja Ukraina president ligi pool tundi.

Porošenko tänas Eestit igakülgse abi eest, sealhulgas abistamise eest Vene agressoriga võitlemisel.

USA administratsiooni vahetumine ja eelseisvad valimised Euroopa mõjukamates riikides ei anna riigipeade hinnangul alust arvata, et lääneriikide suhted Venemaaga muutuvad.

"Esiteks, Ukraina ei karda kedagi. Teiseks, kavatseme kaitsta oma riigi territoriaalset terviklikkust igasuguse agressori ja sissetungi eest. Kolmandaks, oleme sügavalt veendunud, et rahvusvaheline, Euroopa ja transatlantiline solidaarsus põhineb suhetel ja väärtustel,
mille alusel loodi USA ja Euroopa Liit," selgitas Porošenko.

"See, kes on agressor ja kes on eksinud, peab astuma esimese sammu. Ei ole põhjust arvata, et see positsioon võiks kuidagi muutuda. Rahvusvahelised väärtused ei muutu valimistega Euroopas," märkis omakorda president Kaljulaid.

Ukraina riigipea avaldas ka kahetsust, et Venemaa ei ole vastanud 15 kinnivõetud Vene kodaniku vabastamisele samaväärse sammuga.

Eesti president rõhutas, et Ukraina territoriaalset terviklikkust tuleb austada ning et Eston Kohveri ja Raivo Susi juhtumit ei saa võrrelda nende juhtumitega, kui Venemaa on vangistanud ebaseaduslikult ukrainlasi.

"Ainukene sarnane joon selles kõiges on, et rahvusvaheline surve on abiks. Seda peame meeles pidama," lausus Kaljulaid.

Ukraina president kutsus proua Kaljulaidi ka vastuvisiidile talle sobival ajal.

Allikas: ERR



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: