Ahistav jälitamine muutub Eestis eraldi kuriteoks ({{commentsTotal}})

{{1486032657000 | amCalendar}}

Valitsus kinnitas neljapäeval justiitsministeeriumis ette valmistatud nn Istanbuli konventsiooni eelnõu, millega kriminaliseeritakse ahistav jälitamine, naise suguelundite sandistav ümberlõikamine ja sundabielu, lisaks muutub kuriteoks inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine.

Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ehk lühidalt Istanbuli konventsiooni eesmärk on kaotada naiste ja alla 18-aastaste tütarlaste vastu suunatud vägivald, mis on meeste ja naiste jätkuva ebavõrdsuse algpõhjus, ütles ministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik ERR.ee-le.

Osaliselt on need küsimused ka praeguse Eesti karistusõigusega kaetud läbi muude isikuvastaste kuritegude regulatsiooni, kuid näiteks ei ole karistatav tütarlapse ümberlõikamisele õhutamine.

Samuti pole üheselt kriminaliseeritud ahistav jälitamine ja sundabielu. Muudatustega pikendatakse ka alaealise isiku suhtes toimepandud tegude aegumistähtaega kuni ohvri täisealiseks saamiseni.

Inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmise kriminaliseerimise soovitus tuleneb EL-i inimkaubanduse direktiivist.

Euroopa Liidu naistevastase vägivalla 2014. aastal läbi viidud uuringust selgus, et ligi viiendik naistest on kogenud alates 15. eluaastast ahistavat jälitamist.

Uuring näitas, et Eestis oli ahistava jälitamisega elu jooksul kokku puutunud 13 protsenti naistest. Kuigi valdavalt on ohvrite hulgas naised, on sellise ahistamise ohvriks langenud ka mehi.

Selliste kuritegude hulka kuulub näiteks solvavate või ähvardavate e-kirjade, sõnumite saatmine, telefonikõnede tegemine, avalik internetis ähvardamine, pidev inimese kodu- ja töökoha lähedal põhjuseta viibimine jms.

Varjupaikade liit: ahistav jälitamine on tavaline

Möödunud aastal pöördus kümne tugikeskuse poole abi saamiseks 1200 naist, kellest enamik oli kogenud just vaimset vägivalda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Naiste varjupaikade Liidu juhatuse liige Eha Reitelmann ütles, et ahistav jälitamine on lähisuhte vägivalla puhul üsna tavaline.

"See terror võib kesta aastaid, kui arvestame veel tänapäevaseid tehnoloogilisi vahendeid, kus ähvardada saab meili teel. Samuti suhtluskontode ülevõtmised. Kõik see kuulub tavapraktika alla," selgitas Reitelmann.

Tema sõnul ei otsi kõik naised ekskaasa järjekindla ähvardamise eest abi. Neile, kes abi ostivad, pakuvad tugikeskused psühholoogilist nõustamist. Reitelmann ütles, et ahistava jälitamise kriminaliseerimine annab inimestele juba täiesti praktilist abi.

"Inimesel on võimalus pöörduda politsei poole ja paluda abi selle tegevuse tõkestamiseks. Ja siis politsei võtab ühendust, uurib ja ütleb, et lõpetage ära inimese piinamine. Karistus on ette nähtus kas rahaline või kuni üheaastane vabaduse kaotus," selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL).

"Siiani on olnud selle kaitseks võib-olla natukene uimasemad tsiviilõiguslikud meetodid, kus võetakse lähenemiskeeld kellelegi ja sellele ei järgne tihtipeale mingisugust menetlust," märkis siseminister Andres Anvelt (SDE).

Tema sõnul on Soomes selliseid ahistava jälitamise juhtumeid, millega politseil on tulnud tegeleda, aastas 160 ringis. Tema sõnul on seoses Eesti õiguse Istanbuli konventsiooniga kooskõlla viimisega vaja politseiridadesse juurde kümmet uut töökohta.

Kriminaliseeritakse ka sundabielu ja naiste suguelundite moonutamine

Maailmapanga 2015. aasta andmetel on ülemaailmselt naiste suguelundite moonutamise eri vormidega kokku puutunud kuni 200 miljonit tüdrukut ja naist.

Maailma terviseorganisatsiooni hinnangul puudutab see igal aastal miljoneid tüdrukuid ja noori naisi. Viimase 25 aasta jooksul on naiste suguelundite moonutamise levik siiski märkimisväärselt vähenenud; sellele on kaasa aidanud nii laialdane ennetustöö kui rahvusvaheliste ja riigisiseste naise suguelundite moonutamist keelustavate õigusaktide loomine.

Kuigi naise suguelundite moonutamist Euroopas otseselt ei praktiseerita, on igal aastal hinnanguliselt kuni paarisajal tuhandel naisel ja tüdrukul oht sattuda Euroopas sellise teo ohvriks.

Sundabielud on eriti levinud Aafrikas, Lähis-Idas ja Aasias, kuid immigratsiooni tõttu see laialdaselt esile kerkinud ka Euroopas.

Sundabielude sõlmimine on levinud ka Süürias, Iraagis ja Afganistanis. Nendes riikides on ligikaudu 20 protsenti sõlmitud abieludest sundabielud, mis on enamasti sõlmitud alaealiste tütarlastega.

Istanbuli konventsioon avati riikidele allkirjastamiseks 2011. aastal. Eesti kirjutas konventsioonile alla 37. riigina aastal 2014. Konventsiooni peab ratifitseerima riigikogu.

Toimetaja: Marek Kuul, Merili Nael, Anne Raiste



err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM
uudised

Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: