Suurem osa riigikogu fraktsioone ei näe Alajõe jätkamises probleemi ({{commentsTotal}})

Maria Alajõe
Maria Alajõe Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kas Maria Alajõe kui president Ilvese ja EAS-i toetuseskandaali üks keskseid osalisi sobib jätkama riigikogu kantselei juhina uuel ametiajal, küsis Õhtuleht kõikide riigikogu fraktsioonidelt. Enamus neist selget seisukohta ei võtnud.

Selgelt on Alajõe jätkamise vastu EKRE fraktsioon. Fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et see on "täiesti välistatud".

"Peale EAS-i asjaolude ilmsikstulekut ja veelgi enam – peale temapoolset kalanägu selles küsimuses on ta näidanud, et ta on avalikus teenistuses kõlbmatu. Minu arvates peaks ta olema kriminaaluurimise all," lisas Helme.

Vabaerakonna aseesimees Monika Haukanõmm ütles, et võitma peab konkursi parim. "Paraku Maria Alajõe uuestivalimine võib jätta mulje, et ametikoht võib olla talle kätte mängitud. Oluline, et konkurss oleks ja ka näiks läbipaistva ja ausana," märkis ta.

SDE fraktsiooni esimees Kalvi Kõva ütles, et riigikogu kantselei juhi kohale on käimas avalik konkurss ja loodetavasti leitakse parim direktorikandidaat. Samamoodi napisõnaliseks jäi ka IRL-i fraktsiooni esimees Priit Sibul.

Keskerakonna juhatuse liige Enn Eesmaa ütles, et Alajõe on saanud riigikogu kantselei juhatajana tööga hakkama. "Tean, et selles küsimuses on mitmesuguseid arvamusi, kuid fraktsioon pole seni veel enda oma kujundanud. Igal juhul on Keskerakonna fraktsioon valmis tegema koostööd kõigi inimestega, kes osutuvad oma kogemuste ja omaduste tõttu parimaks valikuks."

Reformierakond jättis oma seisukoha välja ütlemata.

EAS-i juhatuse liikmena tegi Alajõe 2012. aastal otsuse nõuda president Toomas Hendrik Ilvese ettevõttele OÜ Ermamaa antud 192 000 euro suurusest otstarbekohaselt kasutamata jäetud toetusest tagasi vaid 10 protsenti. Alajõe üritas ka toonaselt majandusministrilt Juhan Partsilt edutult saada heakskiitu plaanile katta tagasinõue Phare programmide jäägist, mis oleks võimaldanud toetuse täies mahus tagasi nõudmata jätta.

2012. aastal tehtud otsuse 2016. aastal muutmata jätmine maksis EAS-i juhatuse esimehele Hanno Tombergile töökoha, nõukogu kutsus ta kohalt tagasi.

Skandaalse otsuse taga olnud Alajõe töötab riigikogu kantselei juhatajana ning kandideerib samasse ametisse teiseks ametiajaks. Alajõe on korduvalt tõrjunud kriitikat 2012. aastal tehtud otsuste eest, viimati öeldes, et tegemist oli EAS-i kollektiivse tegevusega ning otsuse koostasid juristid ja tema juhatuse liikmena üksnes andis allkirja.



Kersti Kaljulaid

Kersti Kaljulaid: eesti keeles ongi olevik juba ka tulevik

President Kersti Kaljulaid tänas teenetemärkide üleandmisel Eesti inimesi viimase veerandsajandi jooksul tehtud töö eest. "Teie täna siin saalis kehastate kui üht kaunist pilku sellele tööle ja ta tulemustele. Te kõik olete ehitanud Eestit nagu ehitatakse kodu – niihästi sirkli ja höövliga kui ka kunsti ja muusikaga. See töö on korda läinud, nagu südamega tehtud asjad ikka."

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

uudised
Margus Tsahkna ja Toomas Sildam.
PIKK INTERVJUU

Tsahkna: ei soovi selle valitsuse langemist ega teiste valitsuste tegemistPIKK INTERVJUU

Mullu IRL-i esimehe ja kaitseministri koha jätnud, IRL-ist lahkunud Margus Tsahkna on osaline sõpruskonnas, kes pool aastat käib koos ning arutab Eesti elu üle. Kas sellest võiks sündida uus erakond? Parlamendis on tunda vanade olijate ärevust. Ajakirjanik Toomas Sildam külastas riigikogu fraktsioonidevälist saadikut Margus Tsahknat tema Toompea kabinetis.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: