Käesoleva kuu lõpus on tähtaeg, mille järel võivad Poolat oodata sanktsioonid, kuid Komisjon pole leidnud siiani liikmesriikide hulgas piisavalt entusiasmi Varssavi karistamiseks ning veel vähem ühtsust selles osas, kuidas Poola parempoolse valitsusega edasi toimetada, vahendas Politico.

"Ma kordan: me ei jäta seda teemat, see on liiga tähtis," ütles Komisjoni asepresident Frans Timmermans, kes juhib uurimist õigusriigi põhimõtete täitmise kohta Poolas.

Kui Timmermansi kinnitused kõrvale jätta, on teised volinikud ja osad liikmesriigid ettevaatlikud Poola isoleerimisega.

Kui Poola küsimus peaks jõudma hääletuseni, ei suuda Komisjon tõenäoliselt tagada üksmeelt Euroopa Liidu Nõukogus, mis on vajalik Poolale hoiatuse tegemiseks "tõsise ja järjekindla õigusriigi põhimõtete rikkumise" eest.

Nõukogu peab tegema kaks ametlikku hoiatust enne, kui saab käivitada sanktsioonid ning selleks on vaja kvalifitseeritud enamust.

"Komisjon on käsitlenud seda juhtumit väga halvasti. Mis on lõpptulemus? Komisjonil pole aimugi, kuidas seda lõpetada. Neil pole aimugi, kuidas sellega edasi minna," kommenteeris Kesk-Euroopa riigi kõrge ametnik.

Euroopa Parlamendis pooldavad Euroopa Rahvapartei, Sotsialistid ning Liberaalide ja Demokraatide Liit (ALDE) Poola karistamist ning detsembris kutsus ALDE juht Guy Verhofstadt Komisjoni üles käivitama artikkel 7. 

"PiS valitsus on tahtlikult otsustanud ignoreerida Euroopa Komisjoni, Veneetsia Komisjoni ja Euroopa Parlamendi soovitusi. Dialoog peab nüüd lõppema. Aeg on tegutseda," ütles ta. Euroopa Parlamendi roll selles küsimuses ei ole teisejärguline - Nõukogu vajab Euroopa Parlamendi nõusolekut hoiatuse tegemiseks Poolale.

Timmermansi sõnul ei saa Komisjon olla ainus õigusriigi põhimõtete tagaja Euroopa Liidus. "See on meie kõigi, sealhulgas liikmesriikide ülesanne," sõnas ta.

Vähesed liikmesriigid on aga valmis Poola vastu astuma ajal, mil EL-i on vaevamas sisemine kriis ja ebakindlus seoses sellega, kuidas Venemaa ning USA uue presidendi Donald Trumpi valitsusega tegutseda. 

"Ma väga kahtlen, et liikmesriigid soovivad selles olukorras edasi minna ja Poolale vastu astuma," ütles üks Euroopa diplomaat.

Poola Euroopa Liidu asjade minister Konrad Szymański keeldus artiklit kommenteerimast, viidates kestvale dialoogile Euroopa Komisjoniga. Eelmisel nädalal ütles ta aga Poola telekanalile TVN24, et tema valitsus annab Komisjonile oma selgitused veebruarikuus olevaks tähtajaks, et näidata, et valitsuse sammud järgivad õigusriigi põhimõtteid.

Valitsus asus allutama kohut ja riigimeediat enda kontrollile

Poola ja EL-i suhted hakkasid jahenema 2015. aasta novembris, mil riigis võimule saanud erakonna Õigus ja Õiglus (PiS) valitsus asus allutama oma kontrollile konstitutsioonikohut ja riigimeediat.

2015. aasta detsembris vastu võetud konstitutsioonikohtu töökorra muudatused sisaldavad reeglit, mis nõuab kohtult juhtumite menetlemist kronoloogilises järjekorras, sedamööda, kuidas asjad on kohtusse jõudnud.

Teine muudatus ütleb, et otsuse jõustumiseks peab seda toetama kahekolmandikuline enamus, varem oli nõutud lihthäälteenamus. Teine muudatus nõuab otsuse jõustumiseks 13 kohtuniku kvoorumit.

Konstitutsioonikohus ise kuulutas märtsis muudatused põhiseadusvastaseks. PiS omakorda lükkas tagasi kohtu hinnangu.

Muudatused halvasid kohtu tegevuse. Enam ei ole võimalik seada juhtumeid tähtsuse järjekorda ega kontrollida uusi seadusi, mille võimuerakond on läbi surunud.

Komisjon, mis on mures Poola konstitutsioonikohtu tegevuse halvanud valitsuse sammude pärast, käivitas 2016. aasta jaanuaris pärast muudatusi nn õigusriigi menetluse, mille eesmärk on kaitsta EL-i väärtusi, sealhulgas seaduste austamist. EL esitas mullu 1. juunil Poolale põhiseaduskohtu muudatuste asjus ka ametliku hoiatuse.

Varssavi ähvardas omakorda Brüsseli juhitud protseduuri asjus Euroopa Liidu kohtusse pöörduda. Brüsseli soovitusi on Poola valitsus nimetanud poliitiliseks sekkumiseks ning suures osas pole Varssavi neid järginud.

Mitmed analüütikud on spekuleerinud, et Brüsseli soovituste eiramine Poola valitsuse poolt võib viia sanktsioonideni ehk EL-i lepingu artikli 7 kasutamiseni, mille kohaselt kärbitaks ka Varssavi hääleõigust EL-is.

7. artiklit ei ole EL-i ajaloos kunagi veel kasutatud ning Euroopa Komisjoni kunagine president Jose Manuel Barroso nimetas seda "tuumaheidutuseks", vihjates sellele, et ainuüksi sellise karistuse võimalus sunnib liikmesriike ühiseid reegleid järgima.

Samas on äsjane vastasseis Brüsseli ja Varssavi vahel juba toonud kaasa pretsedente, mida varem pole EL-is juhtunud - sellesse nimekirja kuulub näiteks nn õigusriigi menetluse käivitamine Poola suhtes.

Samas ei sõltu sanktsioonide rakendamine ainuüksi Euroopa Komisjoni tahtest, vaid sellele tuleb saada ka piisav toetus Euroopa Liidu Nõukogult ja Euroopa Parlamendilt.