Üldrahvalikuks juubeldamiseks on meile viimastel kuudel kõige enam põhjust andnud võidukas Kelly Sildaru X-Mängudel ja Kelly eakaaslased Eesti põhikooli lõpuklassidest, kes tõid Eestile kõrged kohad PISA 2015 haridusuuringus. Samas selgus sama uuringu andmete põhjal, et vene keelt emakeelna rääkivad noored jäävad eesti eakaaslastest aasta võrra maha. Küsimusele, miks see nii on, otsiti vastust selle nädala saates "Suud puhtaks".

SA Innove PISA koordinaator Gunda Tire rääkis saates, et PISA uuring on tähtis, et näha, millised probleemid haridussüsteemis on ning aitab nendega tegeleda. Ta tõdes, et testi abil loodavad edetabelid on vaid üks osa, palju olulisem on uuringuga kaasa tulev sisu.

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti hinnangul peegeldavad PISA testide tulemused sotsiaalset olukorda riigis. "See tähendab, et vastused ei ole ainult haridusvaldkonnas. Ma arvan, et see teema vajab laiemat analüüsi. Ja haridus on suur ja lai valdkond, aga seda pole mõtet ja ka võimalik vaadata kitsalt, vaadates ainult PISA tulemusi. Kindlasti ka PISA tulemused on seotud sotsiaalse taustaga," rääkis ta.

Haridusminister Mailis Reps selgitas saates, et PISA testi valim on väga lai ning ei saa öelda, et seda teeb valitud seltskond. Teiseks tuleb Repsi sõnul arvestada seda, et PISA test hindab väga laia pilti.

Rääkides aga eesti- ja venekeelsete koolide erinevatest tulemustest, tõi Reps välja mitu suurt vahet.

"Esiteks, kui vaatame, kuidas neid ülesandeid lahendatakse, siis eesti- ja venekeelsete koolide lastel on üks väga suur vahe, mis paistab aastate lõikes silma: kui eestikeelne laps ei oska vastust, siis ta katsetab, kui venekeelne laps ole kindel oma vastuses, siis ta jätab selle tühjaks. See on nii põhimõtteline vahe, seal on juba üks asi, mis näitab, et midagi on põhimõtteliselt teistmoodi," rääkis minister.

"Teine, mida tuleb ka arvestada, on see, et õpetajate omavaheline kollegiaalne suhtlus, parim infovahetus lihtsalt venekeelsete koolide ja eestikeelsete koolide vahel ei ole nii hea ja parimaid praktikaid, mis kiiresti lähevad edasi suust-suhu, lihtsalt venekeelsetes koolides jagatakse vähem. Kolmas, mis on väga oluline vahe - venekeelsetest noortest, neist samadest 15-aastastest 27 protsenti käib palgatööl. Seda peab ka arvestama, sest tulemused sõltuvad peaaegu 71 protsenti sellest, kui ta on eelmisel päeval on olnud täistööpäeval, siis testi tulemused on kehvemad," lisas Reps.

Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomuski sõnul peaks selle asemel, et küsida, miks vene õppekeelega koolide tulemused on PISA testides halvemad, küsima hoopis, miks eesti õppekeelega koolides on need paremad.

"Vastus peitub suure tõenäosusega meie haridustraditsioonis. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti algklasside õpilased hakanud palju rohkem lugema - juturaamtuid, mitte pildiraamatuid. Meie koolides, nii alg- kui ka põhikoolis, vähemalt eestikeelses koolis kirjutatakse väga palju. Lugemine ja kirjutamine annab laiemale mõtlemisele väga hea aluse. Seetõttu on probleemülesannete lahendamised eesti kooli õpilasele natuke lihtsamad," selgitas ta.

Ajaloolane Igor Kopõtin ütles aga, et tema hinnangul on vene kool ummikus. Selle põhjus on tema arvates selles, et pole piisavalt õpetajaid.

"Need õpetajad, kes praegu vene koolides töötavad, on juba pensionieas ja tihtipeale ei suuda tõsta oma erialast pädevust, kuna ei oska tihtipeale eesti keelt. Õpetaja peab olema konkurentsivõimeline ja oskama erinevaid keeli, mitte ainult vene ja eesti keelt, ja ta peab kogu aeg ennast täiendama. See vene koolis puudub," rääkis ta.

"Miks eestikeelsed õpetajad ei tule vene kooli? Sest tegelikult eesti õpetaja peaks tegema vene koolis topelttööd - ta õpetab ainet ja lisaks eesti keelt. Sellepärast on meil probleemid," lisas ta.

Kõige tähtsam on tema sõnul aga see, et kool peaks olema õpilaste keskne, kuid vene koolid seda tema hinnangul tihtipeale pole. "Kehtib nõukogudeaegne lähenemine, kus õpilast klassis vaadatakse kui subjekti," märkis ta.

Ka Tartu ülikooli Narva kolledži direktor Kristina Kallas tõdes, et Eestis on tõsine probleem õpetajate järelkasvuga vene koolidele. Tema sõnul astub Narva kolledžisse üha vähem noori, kes tahavad minna vene koolidesse õpetajaks.

"Meil on tõsiseid raskusi, et saada gümnasiste. Ja kui Eesti neid õpetajaid ettevalmistama ei hakka, siis ei hakka vene koolis ka midagi muutuma. Me mõtleme tõsiselt praegu selle peale, et peame tooma noori kuskilt mujalt, valmistama välistudengeid ette selleks, et nad hakkaksid meie vene koolides õpetama, mitte eesti keelt, aga meil on kõiki teisi erialasid vene koolides vaja - inglise keele, vene keele, reaalainete, klassiõpetajaid. Neid õpetatakse vene keeles. Me ei valmista neid kuskil Eestis ette," arutles ta.

"Kust tuleb see noor õpetaja, kes peaks vene koolis tegelema projektitöödega, digipöördega jne. Kust ta tuleb, kui meil ei ole kuskil ettevalmistusbaasi," sõnas Kallas.

Tartu ülikooli eesti keele võõrkeelena professor Birute Klaas-Lang kommenteeris aga, et Tartu ülikoolist on viimase kümne aasta jooksul tulnud 50 diplomeeritud eesti keele teise keelena õpetajat. Tema hinnangul on õpetajate ettevalmistus igati tasemel.

Ta tõi aga välja, et eesti ja vene koolide puhul on tegemist kvaliteedivahega, justkui oleks tegemist erinevate süsteemide või maailmadega.

"Ma viskan küsimuse õhku - kas Eesti riik on nii võimas ja tugev, et üleval pidada kahte väga kvaliteetset erinevas keeles koolisüsteemi? Kas see on see, mida Eesti riik saaks teha? Või me peaks pigem mõtlema, et meie eesmärk on ühtne eesti kool ja mida me peame selleks tegema?" küsis ta.

Ilmar Tomusk tõi välja, et venekeelsete põhikoolide õpetajate akadeemiline haridus on vähemalt sama heal tasemel kui eesti põhikoolide õpetajate oma. Samas on vene koolide õpetajate eesti keele oskus võrreldes kõikide teiste töötajate kategooriatega Eestis kõige halvem.

"Ma arvan, et üks põhjus on selles, et nad ei suuda võib-olla täiendusõppes sellisel moel osaleda. Nende teadmised ei ole enam kaasaegsed. Võrreldes sellega, mis oli 20 aastat tagasi, on meie kool muutunud ja eesti kool on nende muutustega kaasa läinud, aga just keeleoskamatus on see, mis kaasaminemist takistab," selgitas Tomusk.

Loe ka "Suud puhtaks" saateblogi!