Korterelamuid ehitatakse praegu üksnes suuremates linnades, aga väiksemad paigad on vaeslapse osas, sest ehitamine on kallis, aga kortereid ei õnnestu nii kallilt müüa või üürile anda, et see end ära tasuks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Pärnus kortereid on, aga näiteks suvel eelistatakse puhkajaid ja üürnikul tuleb siis oluliselt rohkem maksta, et samas korteris edasi elada.

Minister Urve Palo tõdes, et kolme aasta eest alanud üürimajade projekt on edasi arenenud.

"Tänaseks me oleme sellises kohas, et poliitiline arusaam on olemas. Ühiskonnas on ka kasvanud arusaam, millest me üldse räägime ja ka vajadus on selgelt olemas. Valitsusliidu eelarves on sel aastal vastavalt 2,5 miljonit ja järgmisel kahel aastal 40 miljonit eurot, et ehitada üürikortereid selleks, et tõsta tööjõu mobiilsust Eestis ja anda inimestele võimalus elada kaasaegsetes korterelamutes," selgitas minister.

Palo ütles, et riik ei tule kuhugi üürikortereid ehitama, kui kohalik omavalitsus seda ei soovi. Programm näeb ette, et poole rahast paneb riik ja poole omavalitsus. Kortereid haldab ja rendib välja omavalitsus.

Pärnus on kortermaju juba varemgi ehitatud nii, et pool raha on tulnud KredExilt ja pool linnalt. Linnal on juba praegu üle 300 korteri.

"Küsimus on selles, kuidas toimub õiglane jaotus, et ei hakkaks keegi nende korteritega äri tegema. Loomulikult ei taha kohalik omavalitsus olla see, kes seda normaalset majandust kuidagi hakkaks solkima. Pigem on küsimus selles, kuidas lahendada sesoonsuse probleeme, et neil üürnikel, kes ei ole võimelised maksma sellist raha, oleks ka võimalik Pärnus omandada üürikorterit ja pidada seda aasta läbi," rääkis Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

Tema sõnul on ka ettevõtjad huvitatud oma töötajatele korterite ehitamisest. Küsimus on siin pigem maksupoliitikas ja ka sellest oli tema sõnul ministriga juttu.