Riik rajab üürimajad esmalt Muhusse, Lääne-Nigulasse, Valka, Türile, Sauele ({{commentsTotal}})

Vallavanem Raido Liitmäe (vasakul) tulevase üürimaja ees koos rahandusministeeriumi regionaalhaldusosakonna Saare talituse juhataja Jaan Leivategijaga.
Vallavanem Raido Liitmäe (vasakul) tulevase üürimaja ees koos rahandusministeeriumi regionaalhaldusosakonna Saare talituse juhataja Jaan Leivategijaga. Autor/allikas: Maanus Masing/ Saarte Hääl

Riiklike üürimajade pilootprojektist said KredExi toetust Muhu, Türi, Lääne-Nigula, Valga ja Saue, kuhu kõigisse kerkib järgmise aasta lõpuks kohaliku omavalitsusega kahasse üürikorteritega maja. Enamik omavalitsusi hakkab eelisjärjekorras majutama sinna õpetajaid, ametnikke ja õdesid, ent mõni keskendub ka erasektori töötajatele.

Pilootprojekti käigus eraldas riik viiele omavalitsusele kokku 2,85 miljonit eurot üürimaja ehitamiseks või renoveerimiseks. Poole rahast pidid omavalitsused ise leidma.

Türi eelistab õpetajaid

Türi vald teeb 830 000 euro eest korda nõukogudeaegse ühiselamuhoone, et toetuse abil valmivad korterid peamiselt avaliku sektori töötajatele välja üürida. Kelle taotlus eelistatud on, selle kohta kavatseb vald välja töötada soodustatud isikute korra. Ent juba nüüdseks on otsustatud, et eelistatakse õpetajaid.

"Selgelt eelistatud on korterite üürimine õpetajatele, aga oodatud on ka arstid-õed. Tulevikus tulevad meile ka riigipalgalised töökohad, mis Tallinnast välja kolitakse, siis saame ka neile lühiajalist üürimist pakkuda," ütleb Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann (IRL) ERR-ile.

Riigipalgalisi töökohti peaks Türile tulema 30.

Praegu on hoones 30 korterit, järgmise aasta lõpuks, mil hoone renoveeritakse, on kortereid 43. Uusi kortereid tuleb juurde ruumide arvelt, mis praegu on välja renditud ettevõtetele.

Kuna tegemist on sotsiaalmajaga, elab seal praegu mitmeid eakaid, kes toetusemeetme mõtte järgi toetatavale eluasemele ei kvalifitseeru. Neile pakub vald uue eluaseme eakatele mõeldud tugiteenustega sotsiaalmajja või hoolekandeasutusse. Kehtivate rendilepingute alusel jääb umbes kolmandik praegustest elanikest renoveeritud majja edasi elama.

Erasektori töötajatele valmivasse üürimajja eluruumide andmiseks praegu vallal kokkulepped puuduvad ja Siemann tunnistab, et ega ned kortereid Türil võtta ole ka.

"Meil väga paljud ostavad kohapeale kinnisvara. Probleemiks on nende puhul, kes tahaksid üürida, et mitte midagi naljalt leida ei ole. Spetsialist, kes tuleb siia tööle ja tahab siis edasi liikuda või noor inimene, kes tahab alul üürida ja edaspidi osta, nende puhul oleks väga oluline üürikorteri võimalus."

Samas ei soovi Türi vald rohkem kui seda üht üürimaja riikliku toe abil ehitada.

"Usun, et rohkemaks vajadust ei ole. Ei taha hävitada ka seda kitsukest üüriturgu, mis erasektori kanda praegu on," põhjendab vallavanem.

Valga vajab gümnaasiumile õpilaskodu

Ka Valga renoveerib 1,3 miljoni euro eest vana hoone, täpsemalt 1912. aastal ehitatud muinsuskaitsealuse maja. Hoonesse valmib järgmise aasta lõpuks kümmekond peamiselt 1-2-toalist üürikorterit, mis antakse segakasutusse: osalt lähevad korterid gümnaasiumi õpilaskodu käsutusse, osalt üüritakse need korterina vajajatele välja või antakse tööandja üürikorteriteks.

"Meil ei ole korda välja töötatud, kes on eelistatud. Üldine kord on, et sinna tulevad sotsiaaleluruumid ja tööandja eluruumid. Vallavalitsus otsustab juhtumipõhiselt," ütleb Valga vallavanem Margus Lepik (RE) ERR-ile.

Ka Lepik nimetab peamiste üürikorterite vajajatena õpetajaid ja meditsiinipersonali.

"Meil on palju inimesi, kes käivad meile väljastpoolt Valgat, aga kes ei vaja pidevat eluruumi. Nad vajavad ajutist elupinda, näiteks arstid, kui käivad meil vastuvõtte tegemas. Teine pool on Valgast väljastpoolt tulevad õpilased," selgitab Lepik. "Kvaliteetset üüripinda on keeruline leida."

Eraettevõtjaid kummitab suur rendipindade puudus, möönab Lepik: "Eelkõige vajavad ettevõtted ajutist rendipinda. Praegu, kui on suuremad ehitustööd käimas, tuuakse suur arv ehitajaid väljastpoolt. Et saaks eluruume kuust ajast ühe aastani ajutiselt kasutada – selle puudus on küll."

Samas kes tuleb Valka korteriostusooviga, midagi ikka leiab. "Pakkumine on alati suurem kui nõudlus, aga kvaliteet ei kannata kriitikat," tunnistab Lepik siiski.

Lepik möönab, et eluruumipuudust linnas iseenesest pole, küsimus on pigem inimeste maksevõimes - tööl käivad inimesed teenivad lihtsalt vähe.

Valgas on palju tühje või pooltühje amortiseerunud hooneid. Mõnes elab vaid paar inimest. Enamikku neist ootab ees lammutamine.

"Meil on strateegiline plaan proovida inimesi natuke kokkupoole tõsta. Meil on palju korterelamuid, kus ainult mõned korterid on asustatud, mõnedest elamutest isegi alla poole. Inimeste kokkutõstmine mitme maja pealt sõltub muidugi inimeste soovist. Hooneid, mida lammutada, on nii linnas kui nüüd uues vallas kümmekond kindlasti," ütleb Lepik.

Vald hoiab silma peal KredExi abimeetmetel - praegu ühtki lammutamist toetavat pole, ent sellise tekkel plaanib Valga abi taotleda.

Riigi toel renoveeritav üürihoone jääb Lepiku sõnul ainsaks, sest enamaks ei pea ta vajalikuks avaliku sektori poolt sekkuda. "Hetkel me valla poolt järgmise analoogse projekti peale ei mõtle. Nõudlus üüripindade järele ei ole nii suur, et peaks tõsiselt võtma kätte ja hakkama avaliku sektori poolt mõnda kortermaja renoveerima. Inimestel on ka tühje kortereid palju käes. Pigem mõtleme, kuidas soodustada inimesi oma kortereid renoveerima ja neid ise välja üürima."

Lääne-Nigula vald ehitab uue maja erasektorile

Lääne-Nigula vald ehitab päris uue maja. 12 korteriga üürimaja rajatakse Linnamäe külla ja see antakse erasektori tööandjatele.

"Eeskätt oleme kortereid planeerinud erasektori töötajatele, Linnamäe kandi töötajatele, aga kuna Oru ja Taebla koolid pole kaugel, siis paar tükki võiks ka õpetajate korterid olla," ütleb vallavanem Mikk Lõhmus (KE) ERR-ile.

Linnamäe kandi vajadused rajatav elamu rahuldab, tulevikus, kui Taebla kandis tööstus ja ettevõtlus veelgi arenevad, võib vajadus üürimaja järele tekkida ka seal.

"Maju on, aga enamus on väga kehvas olukorras. Puudu on korralikest elamispindadest, mis vastaks kaasaja nõuetele, see on probleem," ütleb ta.

Lõhmus kirjeldab sealseid elamuid: pooltühjad, bursuikadega köetud, halvas seisus. Kõige kehvemas seisus on kunagine kolhoosikeskus Martna, kus selliseid täiesti tühje või ühe-kahe elanikuga maju on mitmeid. Neid ootab ees lammutamine.

Muhu keskendub tagasitulijatele ja eakatele

Muhu vald ehitab 930 000 euroga ümber endise hooldekodu Liival. Majas on praegu kaheksa korterit ja kaheksa ehitatakse juurde. Valdavalt tulevad need kahetoalised, üks ka kolmetoaline. Üürimaja valmib järgmise aasta sügiseks.

Eelmisel aastal kasvas Muhu rahvaarv 59 inimese võrra ja vallavanem Raido Liitmäe on öelnud Saarte Häälele, et raske on öelda, kui palju neid juurde tuleks, kui oleks kõigile soovijatele kortereid pakkuda: "Muhulaste hulgas on ka neid, kes on maailmas ära käinud ja tahavad nüüd tagasi tulla. Aga see on ennustamatu asi, kui palju neid oleks. Kui korterid on valmis, eks siis näe, palju tahtjaid on.”

Lisaks kodusaarele tagasitulijatele on Muhus eakamaid inimesi, kes ei ole valmis hooldekodusse minema ja otsivad endale Liival elamispinda. Veel on üürikorteritest huvitatud ettevõtjad, kes sooviksid seal majutada oma töötajaid.

Samas on olemas noored perekonnad, kes tahavad endale Muhusse maja ehitada, kuid enne oleks neile vaja võimalust elada oma kodu valmimiseni mõnda aega korteris.

“Ega meil siin odavaid üüripindu ei ole. Müügis on küll elamuid, aga need on siiski valdavalt väga kallid ja vähestele taskukohased. Pigem ostetaksegi sobivaid kinnistuid ja siis hakatakse endale sinna maja ehitama,” tõdes Liitmäe.

Vallavanema sõnul on vara öelda, kas tulevikus on vald nõudluse püsimise korral valmis üüripindu juurde ehitama.

Saue: investeering ei ole majanduslikult tulus

Pilootvoorus osalenud Saue valla arendusosakonna juhataja Indrek Eensaare sõnul kavandavad nad saadud toetuse abil kahekümne korteriga elamut. Elamu rajamise eesmärk on tagada üürieluruumide parem kättesaadavus mobiilsele tööjõule olukorras, kus üüripindade aktiivne pakkumine piirkonnas praktiliselt puudub.

„Saue valda planeeritav üürimaja on säästlik liginullenergiahoone. Investeeringud elamutesse on suuremahulised ning ei ole meile majanduslikult tulusad, kuid on olulised selleks, et ettevõtlus ja koos sellega elu väljaspool linnu saaks konkurentsivõimeliselt areneda,“ ütles Eensaar.

Lisanduvad Tallinn ja Tartu

Uue vooruga lisab riik taotluskõlblike piirkondadena nimekirja ka Tallinna ja Tartu, kes võivad kõrvu teistega taotleda toetust üürielamute rajamiseks muuhulgas vähekindlustatud sihtgruppidele. Tänavu eraldab riik üürimajade rajamiseks 20 miljonit eurot. Üks omavalitsus võib taotleda toetust kuni 2,5 miljoni euro ulatuses kõigi taotlusvoorude peale kokku.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: