"Eelarveküsimused on üks esimestest asjadest, mida soovitakse hakata läbirääkimistel lahendama. Praegu tundub, et britid on lahkumas keset eelarveperioodi, mis kestab 2020. aasta lõpuni, ja Euroopa Liidul on ka teisi pikemaajalisi kohustusi. Nii et eelarveküsimustest, rahaasjadest saabki tõenäoliselt üks teravamaid läbirääkimisküsimusi," rääkis Maasikas "Aktuaalsele kaamerale".

Ta selgitas, et EL-il on investeeringute eelarve, millest vaid umbes kuus protsenti läheb halduskuludeks. Kuna investeeringud on pikaajalised asjad, siis on brittide lahkumine keset eelarveperioodi tema sõnul väga problemaatiline.

"On ka palju projekte, mis on nii pikaajalised, nii suured, et kestavad veel ka järgmisesse eelarveperioodi. Siin tuleb selgust saada," lisas ta.

Seda, kas Suurbritannia lahkumisega vähenevad ka EL-ist saadavad toetused Eestile, ei tea Maasika sõnul veel keegi.

"Need riigid, kes muidu maksavad eelarvesse sisse rohkem kui saavad, ütlevad, et ei taha juurde maksta, ja need, kes maksavad sisse vähem kui saavad, ütlevad, et nad ei taha vähem saada. Rahaasjades tuleb täpne olla ja seda rehkendust tehakse praegu mõlemal pool Inglise kanalit," rääkis Maasikas.

Samas on tema kinnitusel EL-i liikmesriigid ühel meelel selles, et eelarveküsimused tuleb selgelt lahendada.

"Kohe eelmise aasta juuni lõpus kui brittide otsus tuli, siis kohe otsustasid 27 riigi juhid, et me oleme selles protsessis koos ja see ühtsus on pidanud isegi paremini, kui toona oleks kardetud. Öeldi, et EL-i siseturus osalemine käib ainult koos kõigi nelja vabaduse järgimisega - sellest on kinni peetud. Otsustati, et mingeid eelläbirääkimisi ei peeta, vaid peetakse alles siis, kui britid on ametlikult lahkumisavalduse esitanud - ka sellest on kinni peetud," kinnitas Maasikas.

"EL-i 27 liikme ühtsus on kestnud praegu paremini kui oleks isegi kardetud," lisas ta.