Balti kaitsevöönd on Balti riikide ühine kaitserajatiste võrgustik, mis kulgeb piki Venemaa ja Valgevene piiri. Eestis on kaitsevööndi pikkuseks umbes 100 kilomeetrit. Kirde- ja Kagu-Eestisse paigaldatavad tõkked aeglustavad vastase liikumist, betoonpunkrid kaitsevad sõdureid suurtükitule eest. Kaitsevöönd on sõjaplaani rahuaegne ettevalmistus.

"Me teame, meil ei ole väga palju aega, kui vastane peaks üle piiri tulema. Meil ei ole ka maad, mida neile loovutada, et aega võita. Sellepärast me alustame kohe piirist ja rahuajal katsume ära teha nii palju kui võimalik," selgitas kaitseväe pioneeriinspektor Ainar Afanasjev.

Tänaseks on Kirde-Eestis kõige kaugemale jõutud tõketega. Seal, kus võimalik, on need juba valmis ehitatud. Lisaks on piki piiri ladustatud tuhandeid "draakonihambaid", et neid saaks vajadusel kiiresti oma kohale panna. Kaitsevööndi töömahukaim tegevus on punkrite rajamine. Neid peab Eestis olema ligi 600, millest on valmis vaid 28. Liiga palju aega kulus hankevaidlustele.

"Esialgne plaan oli alustada järgnevate tugipunktide rajamisega käesoleva aasta kolmandas kvartalis. Paraku laskusime hanke raames vaidlustesse, mis tänase esmaspäeva seisuga on jõudnud lõpliku lahenduseni ja saame hankeprotseduuridega edasi liikuda," rääkis RKIK-i Balti kaitsevööndi projektijuht Armin Siilivask.

Valmis punkrid varustatakse elektri- ja sidelahendustega, punkrite kõrvale kaevab kaitsevägi jooksukraave ja laskepesasid.

"Selge on see, et kui me saame eelhoiatuse, me mobiliseerime oma armee ja selleks on need positsioonid rajatud, kuhu nad saavad tulla ja hakata oma ülesannet täitma. Pidada lahingut, mida me pidama peame," lisas Afanasjev.

Kaitsevööndi rajamine maksab ligi 60 miljonit eurot ja see loodetakse valmis saada tuleva aasta lõpuks.