Raporti järgi ründasid paljud poliitikud - näiteks USA president Donald Trump, Türgi president Recep Tayyip Erdogan, Filipiinide president Rodrigo Duterte ja Ungari peaminister Viktor Orban - senisest rohkem inimväärikuse ja võrdsuse põhimõtteid ning see on teinud maailmast süngema koha, vahendasid ERR-i teleuudised ja AFP.

Näiteks Donald Trump on ise aga öelnud, et ta on maailma kõige vähem rassistlike vaadetega inimene ja tema põhieesmärk on kaitsta USA-d terrorismi eest.

"Peamine sõnum, mis raportist välja tuleb, näitab, et maailm oli 2016. aastal tunnistajaks hirmu ja vihkamise šokeerivale kasvule poliitikas. Poliitikud kogu maailmas kasutasid
oma kampaaniates ühiskondade lõhestamist ja polariseerimist, vähemustest, migrantidest ning põgenikest süüdlaste tegemist. Kogu selle tulemus on olnud inimõiguste vabalangusesse minek," väitis Amnesty Internationali peasekretär Salil Shetty.

"Me oleme jõudnud olukorrani, kus ei ole enam mingit punast joont. Peaaegu ükski samm pole enam liiga õõvastav ja mitte välja vabandatav," lisas ta ja nentis, et möödunud aastal loobus maailm olemast šokeeritud, kui konfliktitsoonides pommitatakse teadlikult haiglaid ja koole. "Selles uues reaalsuses on lihtne kujutada ette tulevast düstoopiat, kus kammitsemata brutaalsus on muutunud uueks normaalsuseks."

Shetty märkis, et kuigi on lihtne leida sarnasusi tänapäeva ja 1930. aastate Euroopa vahel, ei peaks inimesed laskma end haarata fatalismist. Amnesty juht kutsus üles poliitikuid ja eriti just tavakodanikke astuma vastu "demoniseerivale" poliitikale.

Londonis baseeruv Amnesty International korraldas oma uut raportit tutvustava ürituse seekord Pariisis, sest Shetty sõnul on presidendivalimisteks valmistuv Prantsusmaa "inimõiguste häll", mis on praegu "murdepunktis". "Maailm vaatab praegu Prantsusmaad," rõhutas ta.

Eesti puhul (lk. 155) märgitakse raportis teemasid, millele Amnesty on ka varem tähelepanu juhtinud. Näiteks tuletatakse meelde, et Eestis on endiselt kuus protsenti elanikkonnast ilma ühegi riigi kodakondsuseta.