Turunduskommunikatsiooniettevõtete grupi Creative Union juhatuse liige Ants Lusti sai jaanuaris viienda lapse. Esimest korda tekkis tal soov võtta ametlikult välja riigi poolt ette nähtud kümme päeva isapuhkust. Suur oli aga tema üllatus, kui sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonnast saadeti tema taotluse peale äraütlev vastus.

"Kahjuks ei saa hüvitada teie saadetud Creative Union AS jaanuari andmiku Ants Lusti isapuhkusega. Vastavalt töölepingu seaduse § 1 lg 5 ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Ants Lustiga on sõlmitud juhatuse liikme leping, mis kuulub võlaõigusseaduse valdkoda, seega puudub õiguslik alus isapuhkusele ning selle hüvitamiseks tööandjale," teatas lakooniline kiri sotsiaalkindlustusameti töötajalt.

"Kallis Eesti Vabariik, sellist kirja ma ei oleks Sinult oodanud," kommenteeris Lusti saadud kirja oma sotsiaalmeediakontol. Ta on vastusest nördinud, sest leiab, et tal on maksumaksjana täpselt samasugune õigus isapuhkusele kui kõigil teistelgi meestel ega saa aru, miks õigus juhatuse liikmetele ei laiene.

Ta rõhutab, et küsimus pole tema jaoks mitte personaalne, vaid üldine - kuidas riik ettevõtjatesse suhtub.

"Ettevõtte juhatuse liige on samasugune maksumaksja kui tavatöötaja, sh täiendavate kohustuste ja vastutusega," põhjendab Lusti ERR.ee-le.

Sellist ebavõrdset kohtlemist ta varasemast ei mäleta. Tema hinnangul tuleks juhatuse liikme lepingut käsitleda võrdselt töölepinguga. "Vajadusel [tuleks] võtta isapuhkuse arvutuskäigu aluseks tema makstud riigimaksud, kui peaks esinema oht, et konkreetne isik pole kandnud piisavat maksukoormust vms," on Lusti soovitus riigile, kes on avaldanud kavatsust vanemapuhkuste süsteemi paindlikumaks muuta.

Lepingu liik toob erisuse

Just lepingu liik ongi see, mis eristab hüvitise saajaid ja jätab juhatuse liikmed isapuhkuse õigusest kõrvale. Vanemahüvitis sellest ei sõltu, see laieneb ka juhatuse liikmetele, kuid just 10-päevane isapuhkus, mida saab välja võtta lapse 2-kuuseks saamiseni, on kättesaamatu.

Õiguskantsleri büroo olukorda diskrimineerivaks ei pea, samas aga tõdeb, et vanemapuhkuse ümbertegemisel võib ka see erisus kaduda.

"Tasustatud kümnepäevast isapuhkust saavad kehtiva seaduse järgi tõesti vaid need, kes töötavad töölepingu alusel. Riik on sellele küsimusele juba mõelnud: valitsus arutas hiljuti erinevat liiki vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi kaasajastamise plaani. Peamise muudatusena on plaanis liita senised rasedus- ja sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus ning isapuhkus koos kõigi seniste hüvitistega üheks vanemapuhkuseks," selgitab õiguskantsleri kantselei kommunikatsioonijuht Janek Luts, toonitades, et vanemahüvitist praegune piirang ei puuduta.

"Vanemahüvitis ei sõltu sellest, millises vormis on ema või isa varem töötanud või tegutsenud. Vanemahüvitise suurus arvutatakse selle järgi, kui suurt sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu on vanem eelmisel aastal teeninud. Aga isegi siis, kui vanem sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu ei teeninud, on võimalik vanemahüvitist saada – sellisel juhul on hüvitise suuruseks riigi kehtestatud vanemahüvitise määr," ütleb Luts.

Seega võib juhatuse liige end vanemapuhkusele vormistada ja selle eest riigilt ka ettenähtud hüvitist saada.

Uus vanemahüvitise kord ei pruugi erisust kaotada

Ehkki ERR.ee palus kommentaari sotsiaalkaitseminister Kaia Ivalt, kes on avalikkuses vanemahüvitise muutmise teemal peamine kõneisik olnud, saatis sotsiaalministeerium hoopis töösuhete poliitika juhi Mariliis Proosi kommentaari.

"Puhkus, sealhulgas vanemapuhkus (rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus, lapsehoolduspuhkus jne) on reguleeritud töölepingu seadusega. Juhatuse liikmega sõlmitavat lepingut reguleerib äriseadustik. Seega ei kehti talle töölepingu seadusest tulenev õigus puhkusele. Küll aga ei keela ükski seadus osapooltel omavahelisi kokkuleppeid teha nii, nagu nad heaks arvavad. Näiteks võivad nad kokku leppida selles, mis tingimustel ettevõte võimaldab juhatuse liikmele vaba aega," soovitab Proos omaalgatuslikku, ilma riikliku hüvitiseta puhkust.

"Töölepinguga inimesel on õigus puhkusele, kuna töösuhe on alluvussuhe, kus tööandja määrab töö tegemise aja ja koha. Juhatuse liikme puhkuseõigust pole seni reguleeritud, kuna juhatuse liige on üldjuhul oma otsustes ja ajakasutuses vabam," põhjendab Proos vahet, mille alusel isapuhkust juhatuse liikmele ei võimaldata.

Proos rõhutab, et sünnitushüvitisele ja vanemahüvitisele on juhatuse liikmel õigus vaatamata sellele, et talle ei kohaldu töölepingu seadusest tulenev puhkuseõigus. Vanemapuhkuste ja hüvitiste regulatsiooni väljatöötamine ootab valitsuskabineti otsust, kuidas hüvitist täpselt muuta.

"Töö käigus vaadatakse üle ka puhkuste ja hüvitiste õigustatud saajate ring," lubab Proos. Samas ei pruugi see siiski tähendada, et piirang juhatuse liikmetele kaob.