Viie lapse isa, ettevõtja Ants Lusti, kes oma viimase lapse sünni järel soovis tänavu jaanuaris esmakordselt isapuhkust võtta ja selle eest hüvitist saada, jäi seaduse hammasrataste vahele, sest isapuhkuse andmine on reguleeritud vaid töölepingutega. Juhatuse liikmetele pole puhkust ega hüvitist ette nähtud.

Tööandja otsusega ja toetusel siiski puhkuse ja hüvitise võtnud Lusti jäi aga riigi vastu kohtusse minnes kaotajaks: riik ei pidanud võimalikuks Lusti tööandja, AS-i Creative Union välja makstud hüvitist omakorda hüvitada, sest seadus seda ette ei näe.

Ebavõrdsest kohtlemisest häiritud Lusti kaebas Creative Unioni suhtes 21. juunil tehtud kohtuotsuse teisipäeval edasi, et panna riiki diskrimineerivat olukorda lõpetama. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuse eesmärk on tühistada esimese kohtuastme otsus, mis jättis juhatuse liikme hüvitisest ilma. Lusti hinnangul on tal sotsiaalmaksu maksva riigialamana isapuhkusele ja sellega kaasnevale hüvitisele sama suur kui kõigil teistelgi isadel, kes ei tööta juhatuse liikmena.

"Eesmärk on saavutada võrdne kohtlemine kõigile maksumaksjaile. Luua pretsedent ja saavutada isapuhkuse hüvitamine riigi poolt ka juhatuse liikmetele analoogselt töölepingu alusel töötavate isadega. Leiame jätkuvalt, et kehtiv seadusandlus on juhatuse liikmest isade osas diskrimineeriv ja seetõttu põhiseadusega vastuolus. Ometi elame õigusriigis," põhjendab Lusti edasikaebamist.

Vandeadvokaat Vahur Kivistiku selgitusel ei luba põhiseadus juhatuse liikmest isa, kes on samasugune maksumaksja kui kõik teisedki töötavad isad, kohelda ebavõrdselt võrreldes töölepingu alusel töötava isaga, vastasel juhul muutuksid põhiseaduse § 27, mis räägib perekonna kaitsest ja põhiseaduse § 12, mis räägib diskrimineerimise keelust, pelgalt deklaratiivseks ja sisutuks.

"Arvestades, et isapuhkuse tasu hüvitatakse tööandjale riigieelarve vahenditest sotsiaalkindlustusameti kaudu ja isapuhkuse tasu suurus, sõltumata isa keskmisest töötasust, ei saa olla rohkem kui kolmekordne Eesti keskmine brutotöötasu üle-eelmises kvartalis, siis ei oma ju tegelikult tähendust, millises õiguslikus suhtes isa tööandjaga on. Mõlemal juhul panustavad isad läbi riiklike tööjõumaksude riigieelarvesse, mistõttu on ka õigustatud ootus riigi poolt pakutavatele seadusega ette nähtud hüvedele," seisab Kivistiku koostatud apellatsioonikaebuses.

21. juunil, kui kohtuotsus jõustus, põhjendas kohtu pressiesindaja Anneli Vilu kohtuniku otsust järgmiselt: "Kohus leidis, et Creative Union AS on praegusel juhul omal vabal valikul lepinguvabaduse tingimustes nõustunud kolmandale isikule perekonnaga koos olemiseks võimaldama puhkeaega koos tasu maksmisega. Sellega on kaebaja võtnud teadlikult riski, et see summa võib jääda SKA poolt hüvitamata – kaebajale oli teada, et juhatuse liige ei tööta töölepingu alusel ning hoolsale ettevõtjale pidi teada olema või hõlpsasti Riigi Teatajast leitav ka puhkuseregulatsioon ja isapuhkuse tasu hüvitamise tingimused."