WikiLeaks avaldas tuhandeid väidetavaid CIA dokumente ({{commentsTotal}})

{{1488902011000 | amCalendar}}
Wikileaksi juht Julian Assange Londonis asuva Ecuadori saatkonna rõdul 2016. aasta veebruaris.
Wikileaksi juht Julian Assange Londonis asuva Ecuadori saatkonna rõdul 2016. aasta veebruaris. Autor/allikas: AFP/Scanpix

WikiLeaks avaldas teisipäeval tuhandeid dokumente, mis olid väidetavalt saadud USA Luure Keskagentuuri (CIA) küberluure keskusest.

Pea 9000 dokumendi ehtsust ei ole seni olnud võimalik tõendada, ekspertide hinnangul tunduvad need ehtsad. WikiLeaksi sõnul pole varem salastatud luurematerjale sellises koguses avaldatud.

WikiLeaksi sõnul kajastatakse CIA-d käsitlevates dokumentides "enamust selle häkkimisarsenalist". Ühendus lisas, et leke pärineb küberjulgeoleku kogukonnast ning et ühendus sai ja avalikustas osa dokumentidest.

"See erakordne kogu, kus on sadu miljoneid rida koodi, annab selle omanikule CIA kogu häkkimisvõimekuse ... Tundub, et arhiiv ringles USA valitsuse häkkerite ja allhankijate seas viisil, mis ei vajanud volitust, ning üks neist andis WikiLeaksile osa sellest arhiivist, kirjutas WikiLeaks.

Ühenduse väitel selgub dokumentidest, et CIA on tootnud üle tuhande pahavarasüsteemi ehk viiruseid ja muud tarkvara, mis suudab tungida ja kontrolli haarata teatud elektrooniliste seadmete üle.

Kõnealuse pahavaraga on muu hulgas sihikule võetud nutitelefone, Microsofti tarkvara ja Samsungi nutiteleviisoreid, mida saab WikiLeaksi sõnul kasutada mikrofonidena. Väidetavalt uuris CIA võimalusi ka autode ja veokite elektroonikasse tungimiseks.

Nutitelefonidesse tungimisega suudab CIA minna mööda maailmas laialtlevinud rakendustes, nagu WhatsApp, Signal, Telegram, Weibo ja Confide, kasutatavast krüpteeringust, sest CIA kogub oma küberrelvadega suhtlusandmeid enne nende krüpteerimist.

WikiLeaksi leke tundub viitavat, et CIA pole suutnud oma küberrelvi piisavalt kaitsta ning on lubanud neil langeda teiste häkkerite kätesse. "Paljud haavatavused CIA küberarsenalis on laialtlevinud ning välisriikide luureametid või küberkurjategijad on ehk juba suutnud mõned neist leida," lisas WikiLeaks.

WikiLeaksi väitel näitavad dokumendid, et CIA on kübersõjas võrdväärne USA riikliku luureagentuuriga (NSA), mis on valitsuse peamine elektroonilise luurega tegelev amet, kuid järelevalve CIA üle on NSA-st nõrgem.

CIA ei kinnitanud ega lükanud ümber väidet, et dokumendid on ehtsad. Lisaks keelduti kommenteerimast nende sisu. "Me ei kommenteeri väidetavate luuredokumentide ehtsust ega sisu," ütles CIA pressiesindaja Jonathan Liu kirjas.

"Pole kahtlust, et tulevärk juba käib," kommenteeris väidetavat leket Georgias tegutseva Rendition Infoseci julgeolekuekspert Jake Williams."Mind ei üllataks, kui juba praegu muutuksid - ja lõpeksid - inimeste karjäärid."

Kui dokumendid osutuvad ehtsaks, on USA luurekogukonna jaoks tegu järjekordse katastroofilise infolekkega WikiLeaksi ja selle liitlaste poolt. WikiLeaks on aastate jooksul avalikustanud massiliselt salastatud materjale, muu hulgas sadu tuhandeid USA välisministeeriumi ja Pentagoni dokumente.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: