Kohus rahuldas Ustimenko (39) kaebuse Tartu vangla vastu osaliselt ja tunnistas vangla toimingud õigusvastaseks, kuid ei rahuldanud tema mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-ile.

Justiitsministeerium keeldus mullu 18. mai otsusega esitama Vene Föderatsioonile (VF) taotlust Ustimenko üleviimiseks Venemaale karistuse kandmise jätkamiseks.

Ustimenko kaebuse järgi teatas vanglaametnik mullu juunis Venemaa saatkonna esindajale justiitsministeeriumi otsusest ja tegi sellest otsusest koopia ilma Ustimenko nõusolekuta.

Kohtumenetluse käigus selgus, et saatkonna esindaja sai teada Ustimenko kohta langetatud justiitsministeeriumi otsusest mullu juunis vesteldes Tartu vangla direktori ja üksuse juhiga ehk enne seda kui ta hakkas vestlema Ustimenkoga.

Ustimenko leidis, et vangla toimis ilma õigusliku aluseta, sekkus tema ellu ja rikkus sõnumisaladust.

Kohus leidis, et vangla toimingud ehk VF saatkonna esindajale justiitsministeeriumi otsusest ja sellest koopia tegemine Ustimenko nõusolekuta ei olnud kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ja olid seega õigusvastased.

Kohtu hinnangul rikkus vangla põhiseaduses sätestatud õigust eraelu puutumatusele. Isikuandmete töötlemine on seaduse järgi lubatud andmesubjekti nõusolekuta juhul, kui seda tehakse seaduse alusel.
Eesti vabariigi ja VF vahelise konsulaarkonventsiooni järgi ei ole aga justiitsministeeriumi ega vangla kohustuseks teatada VF konsulaartöötajatele kaebaja suhtes langetatud justiitsministeeriumi otsusest, millega ei rahuldatud tema taotlust karistuse edasikandmise kohta VF-s.

Kohtule teada olevatel andmetel ei teatanud ka justiitsministeerium oma otsusest VF konsulaati.

Informatsioon justiitsministeeriumi otsuse kohta avalikustati esmakordselt ajakirjanduses 12 päeva pärast vangla toimingut.

Seega ei saanud vangla oma toimingut põhjendada ka sellega, et Ustimenko isikuandmed olid juba avalikustatud meedias.

Samas leidis kohus, et vangla toimingutega Ustimenko eraellu sekkumine ei olnud sellise intensiivsusega, mis õigustaks talle rahalise hüvitise määramist.

Kohus märkis, et vangla toiming ei saanud Ustimenkole tekitada sellist laadi hingelist valu ja kannatusi, mille heastamiseks oleks õigustatud määrata talle rahaline kompensatsioon.

Kohutotsuse saab vaidlustada 30 päeva jooksul Tartu ringkonnakohtus.

Ustimenko ja tema sõbra Dmitri Medvedevi (21) 2002. aasta veebruarist maini Eestis ja Lätis toimunud kuritegudes kaotas elu seitse ning sai vigastada kuus inimest.

Süüdistuse kohaselt tappis Ustimenko Eestis viis ja Lätis ühe inimese ning ühe mõrva pani toime Medvedev, kes ise hukkus hiljem tulevahetuses Läti politseinikega.

Koos Ustimenko ja Medvedeviga osales röövimistes ka Ida-Virumaalt pärit Valentin Oleinikov (22), kelle Ustimenko ja Medvedev hiljem tapsid.

2002. aasta mais põgenes Ustimenko Eestist Poolasse, kuid tabati seal ning anti sama aasta 12. novembril Eestile välja.

Ustimenko eluks ajaks vangi mõistmine jõustus 2004. aasta detsembris, kui riigikohus ei võtnud tema kaitsja kaebust arutusele.

Eestis on Ustimenkol võimalik taotleda enda enne tähtaega vanglast vabastamist 2032. aastal, kui tal on eluaegsest vanglakaristusest kantud 30 aastat. Samas ei ole tema vabastamine garanteeritud.