Seekord ei ole Ustimenko rahul enda paigutamisega kartserisse ja nõuab selle eest Tartu vanglalt kahjutasuks 3000 eurot. Tartu halduskohus kuulutab otsuse 31. juulil.

Ustimenko on ka varem vanglalt raha nõudnud. Mullu kevadel nõudis mees vanglalt 9999 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses nüüdseks kolme aasta eest aset leidnud ründega. Kaebuse kohaselt peksis teine kinnipeetav Ustimenkot vangla köögis, kuid valvurid ei tulnud talle appi.

Kohus asus mullu mais seisukohale, et olmetüli käigus tekkinud erimeelsused ja nendele järgnev füüsiline konflikt ei olnud põhjustatud vangla õigusvastasest tegevusest.

Kohus nentis, et köögis toimunud rünnak oli ootamatu ja kestis alla 20 sekundi. Kohtu arvates ei oleks vanglaametnikud saanud esimest ootamatut rünnakut ära hoida, sest valvureid köögis ei olnud, samuti ei möödunud nad rünnaku ajal köögiuksest.

Kohus leidis, et Ustimenkol oli võimalus pärast köögis toimunud kaaskinnipeetava füüsilist rünnakut teavitada sellest vanglaametnikke. Seda Ustimenko ei teinud ja otsustas ise kaaskinnipeetavat rünnata, andes ise hoogu poolte vahel tekkinud konflikti ägenemisele. Kohtu arvates ei saanud vangla ette näha, et kinnipeetavate vahel võib seonduvalt vee keetmisega tekkida füüsiline konflikt.

Kohtus ei leidnud tõendamist, et valvur oleks näinud kinnipeetavate vahelist kaklust ning jätnud sellele reageerimata. Samuti ei nähtu videosalvestistest, et valvur oleks viivitanud hilisema paanikahäire asjaolude kontrollimisega. Poolteist minutit pärast seda, kui kaebaja vajutas häirenuppu, oli vanglateenistuse ametnik juba sektori koridoris asjaolusid kontrollimas.

Pärast vahejuhtumist toimetati Ustimenko meditsiiniosakonda, kus talle anti meditsiiniabi ja osakond suleti. Vangla ei olnud kohtu arvates õigusvastaselt tegevusetu, vaid reageeris kaebaja suhtes toime pandud õigusrikkumisest teadasaamisest asjakohaselt ja kiirelt.

Samuti ei tekitanud tervisekahju mitte vangla, vaid kaaskinnipeetav. Seega puudub kohtu hinnangul põhjuslik seos kaebaja tervisekahju ja vangla tegevuse vahel. Kohus märkis, et vangla ei vastuta kaebajale kaaskinnipeetava tekitatud tervisekahju eest.

Üle-eelmise aasta märtsis tunnistas Tartu maakohus kaaskinnipeetava lühimenetluses süüdi kehalises väärkohtlemises ja karistas teda viiekuulise vangistusega. Lühimenetluse tõttu vähendati karistust ühe kolmandiku võrra, kuid suurendati varem mõistetud ärakandmata vangistuse võrra ja liitkaristuseks kujunes ligi üheksa kuu pikkune vangistus.