Justiitsministeerium tahab prokuröride palga tõsta kohtunike palkadega samale tasemele ({{commentsTotal}})

Mündid.
Mündid. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Justiitsministeerium saatis pooltele arvamuse avaldamiseks eelnõukava, millega muudetakse prokuröride palgad ja puhkused võrreldavaks kohtunike omadega.

"Alates 2003. aastast on kehtinud poliitiline kokkulepe, et võistlevas menetluses osaleva prokuröri palk peab olema võrdne või vähemalt võrreldav vastava taseme kohtuniku palgaga," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Tema sõnul ei ole seda siiani suudetud täita, mistõttu ei ole praegused tasud konkurentsivõimelised sama tasemega ametikohtade palkadega ning see omakorda toob kaasa tööjõu kvaliteedi languse.

Reinsalu hinnangul tagab prokuröride palgasüsteemi muutmine prokuröri ameti sõltumatuse, efektiivsuse ja stabiilsuse ning seeläbi eri võimuharude vahelise tasakaalu.

"Prokuröride esitatavad nõudmised ja piirangud on kõrgemad kui paljudel teistel riigiametnikel, mistõttu peab ka palgasüsteem neile nõudmistele vastama. Prokuröride ja kohtunike palgad on omavahel võrreldavad näiteks Belgias, Saksamaal, Ungaris ja veel mitmes Euroopa riigis," märkis Reinsalu.

Praegu kinnitatakse prokuröride kuupalgamäärad igal aastal valitsuse määrusega. Justiitsministeeriumi hinnangul ei taga selline süsteem prokuröride menetluslikku sõltumatust ning erinevad põhimõtted kohtunike ja prokuröride töötasustamisel tekitavad pigem üldist ebastabiilsust, segadust ja suuremat halduskoormust.

Seetõttu tahab justiitsministeerium panna prokuröride palga paika kõrgemate riigiteenistujate ametipalkade seaduses, mis võimaldab muuhulgas täiendavalt üle vaadata ka prokuröride eripensionite süsteemi, mis vähendab pikas perspektiivis märgatavalt koormust riigieelarvele.

"Prokurörid on sisulised kriminaalmenetluse juhid ning vastutavad selle tulemuste eest. Nende töö on väga pingeline ja vastutusrikas, nõudes tihti ka õhtusel ja öisel ajal ning nädalavahetustel töötamist. Seetõttu tegime ka ettepaneku anda neile aastas senise 35 kalendripäeva asemel lisapuhkust kuni seitse kalendripäeva," ütles Reinsalu.

Lisapuhkuse pikkus sõltuks prokuröri tööstaažist ehk seitse päeva lisapuhkust saaksid prokurörid, kes on töötanud prokuratuuris 15 aastat ja rohkem. Praeguste seaduste järgi on lisapuhkusepäevad ette nähtud nii kohtunikele kui politseiametnikele.

Toimetaja: Marek Kuul



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: