Ajalehe teatel on oht ja selle iseloom tunnistatud ülisalajaseks ning seda ei saa valitsuse otsuseta avalikustada, vahendas uudisteportaal The Local.

Rootsi relvajõudude ülemjuhataja Micael Bydén ja kaitseminister Peter Hultqvist on alates suvest rääkinud riigi julgeolekuolukorra halvenemisest. Armee teatas üksuste valmisoleku välkkontrollide alustamisest ning saatis 150-mehelise üksuse riigi keskosast Skövdest Gotlandile õppustele.

Eelmisel kolmapäeval andis relvajõudude ülemjuhataja korralduse üksuse jäämiseks saarele. Sellega toodi varasemaks senine otsus paigutada relvajõud strateegilise asukohaga Gotlandile alates 2017. aasta lõpust.

"Luurepildis on midagi juhtunud, kuid rahvas ei tea, mis täpselt. Kuid me näeme selle tagajärgi. Sõjaväeüksuse kiire paigutamine Gotlandile on erandlik," ütles luureanalüüsi professor Wilhelm Agrell ajalehele.

Rootsi kaitsejõudude pressiesindaja Jesper Tengroth eitas, nagu olnuks otsuse taga väed Gotlandile jätta mingi konkreetne sündmus.

"Pigem on selle taga aja jooksul halvenenud olukord meie ümbruses. Mis puutub Dagens Nyheteri infosse, siis oma luuretööd me ei kommenteeri," ütles Tengroth uudisteagentuurile TT.

Opositsiooniliste moderaatide kaitsepoliitika kõneisik Hans Wallmark ütles, et kuigi valitsus ei ole teda Venemaast lähtuva ohu kasvust teavitanud, ei tulnud ajalehes avaldatud info talle üllatusena.

"See näitab julgeolekupildi pidevat halvenemist Läänemere ümbruses," ütles Wallmark TT-le.

Rootsi lõpetas sõjaväelaste alalise kohaloleku Ojamaal 2005. aastal ning valitsus otsustas 2015. aasta märtsis taastada sõjalise kohaloleku saarel.