Rootsi saatis Gotlandile väed info põhjal, mis osutas Venemaa ohule ({{commentsTotal}})

Rootsi Skaraborgi soomusrügemendi rühm õppustel Visbys.
Rootsi Skaraborgi soomusrügemendi rühm õppustel Visbys. Autor/allikas: Scanpix / Reuters / TT

Info Venemaast lähtuva ohu suurenemise kohta oli otsustav tegur paigutada Gotlandi saarele planeeritust varem Rootsi relvaüksused, kirjutas ajaleht Dagens Nyheter esmaspäeval.

Ajalehe teatel on oht ja selle iseloom tunnistatud ülisalajaseks ning seda ei saa valitsuse otsuseta avalikustada, vahendas uudisteportaal The Local.

Rootsi relvajõudude ülemjuhataja Micael Bydén ja kaitseminister Peter Hultqvist on alates suvest rääkinud riigi julgeolekuolukorra halvenemisest. Armee teatas üksuste valmisoleku välkkontrollide alustamisest ning saatis 150-mehelise üksuse riigi keskosast Skövdest Gotlandile õppustele.

Eelmisel kolmapäeval andis relvajõudude ülemjuhataja korralduse üksuse jäämiseks saarele. Sellega toodi varasemaks senine otsus paigutada relvajõud strateegilise asukohaga Gotlandile alates 2017. aasta lõpust.

"Luurepildis on midagi juhtunud, kuid rahvas ei tea, mis täpselt. Kuid me näeme selle tagajärgi. Sõjaväeüksuse kiire paigutamine Gotlandile on erandlik," ütles luureanalüüsi professor Wilhelm Agrell ajalehele.

Rootsi kaitsejõudude pressiesindaja Jesper Tengroth eitas, nagu olnuks otsuse taga väed Gotlandile jätta mingi konkreetne sündmus.

"Pigem on selle taga aja jooksul halvenenud olukord meie ümbruses. Mis puutub Dagens Nyheteri infosse, siis oma luuretööd me ei kommenteeri," ütles Tengroth uudisteagentuurile TT.

Opositsiooniliste moderaatide kaitsepoliitika kõneisik Hans Wallmark ütles, et kuigi valitsus ei ole teda Venemaast lähtuva ohu kasvust teavitanud, ei tulnud ajalehes avaldatud info talle üllatusena.

"See näitab julgeolekupildi pidevat halvenemist Läänemere ümbruses," ütles Wallmark TT-le.

Rootsi lõpetas sõjaväelaste alalise kohaloleku Ojamaal 2005. aastal ning valitsus otsustas 2015. aasta märtsis taastada sõjalise kohaloleku saarel.

Allikas: BNS



tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: