Narva Aleksandri suurkirikus saab kasutada vaid taastatud torniosa
Narva Aleksandri suurkiriku taastatud torni osas tegutseb praegu Narva kogudus, kuid kuppelsaal on sedavõrd kehvas seisus, et seal ei saa praegu midagi teha. Millal see korda tehakse ja kui palju see riigile maksma läheb, on praegu veel lahtine.
Siseministeerium ja EELK ostsid Narva Aleksandri suurkiriku eelmise aasta keskpaigas pankrotipesast välja. Kokkuleppe järgi sai kirikuhoone omanikuks siseministeerium, kes andis hoone nüüd EELK kasutusse, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Tegelikult tegutseb kirikuhoones juba alates oktoobrist EELK Narva kogudus, kuid seni ajutise kokkuleppe alusel. Nüüd on hoone EELK kasutuses tähtajatult. Tingimuseks on, et EELK hoiab hoone korras ja katab jooksvad kulud.
Kogudus saab aga kasutada vaid osa hoonest, täpsemalt taastatud torniosa. Kuppelsaal on nii halvas seisus, et päästeamet on keelanud seal viibimise.
"Me ei suuda täna veel öelda, mis saab suurest kuppelsaalist. Ma loodan, et selles osas teevad kultuuriministeerium ja kirik ettepanekud. Siseministeeriumi poolelt ja hoone seisukorda arvestades oleks vaja otsustada lähiajal, sest kuppelsaali olukord ei ole nii hea, et ta seiseks aastaid ilma remondita," ütles siseministeeriumi varahaldusosakonna juhataja Raino Sepp.
EELK peapiiskop Urmas Viilma ei leia, et kirik peaks hakkama tegema suuri investeeringuid kuppelsaali renoveerimisse. EELK Narva kogudus ei ole suur ning saab oma asjad aetud ka praeguses hoones.
"Meie ülesanne on olnud kirikliku funktsiooni tagamine ja sellepärast oleme meie ka uue kogude loonud ja seda funktsiooni täidame. Aga ülejäänud pool ehk kultuuri- ja kontserditegevus on seotud suure kirikusaaliga ja selle restaureerimine ei ole kindlasti kirikule jõukohane," rääkis Viilma.
Saali renoveerimise maksumust tuleks ilmselt mõõta miljonites eurodes, kuid kui palju see täpselt maksma läheks ning kui suure summa oleks riik valmis investeerima, ei ole veel teada.
Maksumus saab selgeks siis, kui riik omanikuna otsustab, kuidas kiriku saaliosa kasutama hakatakse. Näiteks, kui sinna tuleks rahvusvahelistele standarditele vastav kontserdisaal, oleks see kallim kui lihtsalt aukude lappimine.
Kultuuriministeeriumi kinnitusel seisavad lähiajal ees arutelud, mille põhjal pannakse paika, mis võiks hoonesse tulla.
Oleme kokku leppinud erinevad ajurünnakud selle jaoks, et jõuda võimalike lahendusteni, mis võimaldaksid kujunedada sellest mitmefunktsioonilise kultuurikeskuse. Aga täna me ei tea veel, mis on need võimalikud variandid, sest arutelud seisavad alles ees," selgitas kultuuriminister Indrek Saar.
Toimetaja: Merili Nael