Kohus teatas oma veebilehel avaldatud otsuses, et muudab ära oma otsuse võtta rahvusassambleelt seadusandlik võim, mida Venezuela opositsioon on nimetanud "riigipöördeks".

Kohus lisas, et tühistab ka otsuse võtta parlamendisaadikutelt ära immuniteet.

Ülemkohtu otsus järgneb sotsialistist presidendi Nicolás Maduro kohtule tehtud üleskutsele vaadata otsus üle eesmärgiga säilitada institutsionaalne stabiilsus. Riigipea vihjas äsjasele teadaandele pisut pärast keskööd tehtud telepöördumises, mille käigus ta teatas "tähtsast kokkuleppest selle vastuolu lahendamiseks".

Opositsioon on öelnud, et Maduro järeleandmised tulevad liiga hilja ja on liiga tagasihoidlikud, ning on lubanud laupäevale kavandatud massimeeleavaldused teoks teha.

"Täbar olukord, mida me Venezuelas läbi elame, on jäänud samaks. Põhiseaduse austamise osas pole midagi selgitada," ütles opositsioonijuht Henrique Capriles.

Ülemkohtu esialgne otsus pälvis kriitikat kodumaal ja rahvusvahelisel areenil ja asetas Maduro surve alla. Ameerika Riikide Organisatsioon (OAS) nimetas sammu riigipöördeks ja kutsus teema arutamiseks kokku erakorralise istungi.

Reedel astus üllatuslikult ülemkohtu otsuse vastu sotsialistlikule valitsusele lojaalseks peetud peaprokurör Luisa Ortega Diaz, öeldes, et tal on "möödapääsmatu ajalooline kohustus" kuulutada rahvusassamblee vastu langetatud otsus põhiseaduslikku korda rikkuvaks.

Ülemkohtu esialgne otsus on juba põhjustanud Venezuelas väiksemaid vastuhakke, mille võimud on julmalt maha surnud.

Maduro on kutsunud rahvusassamblee opositsioonilist spiikrit Julio Borgest dialoogile, ent viimane on sellest keeldunud, öeldes, et Venezuelas on dialoog võimalik vaid valimiste teel.

Ülemkohus põhjendas rahvusassambleelt seadusandliku võimu võtmist asjaoluga, et assamblee on solvanud kohut seoses kolme rahvasaadiku ametissevannutamisega selle tahte vastaselt. Ülemkohus on kuulutanud kolme väidetavalt valimispettuse abil valituks osutunud saadiku ametissevannutamise tõttu kehtetuks seni kõik otsused, mille rahvusassamblee on enam kui aastase mandaadi jooksul vastu võtnud.

Opositsioon kurdab, et Maduro liitlastega mehitatud ülemkohtu otsus kolme saadiku ametissevannutamist mitte tunnustada on suunatud sellelt kahekolmandikulise parlamendienamuse röövimisele.

Venezuelas kestab mitmendat aastat majanduslik ja poliitiline kriis. 2016. aasta jaanuaris parlamendi oma kontrolli alla saanud opositsioon süüdistab riigi hädades Maduro valitsust ja eelkõige selle oskamatut majanduspoliitikat ning nõuab ennetähtaegseid presidendivalimisi.

Maduro on aastatel 1999-2013 Venezuelat valitsenud karismaatilise populisti Hugo Cháveze mantlipärija. Cháveze Sotsialistlik Ühtsuspartei (PSUV) minetas 2015. aasta detsembri valimistega esmakordselt 16 aasta jooksul kontrolli rahvusassamblee üle.