"Kõik ettepanekud on arutamist väärt ja ükski neist ei ole niiöelda mustvalge ettepanek, mis teeks erakonda kohe avatumaks või suletumaks," ütles Seeder ERR-i uudisteportaalile.

Seeder toetab näiteks ettepanekut mitte valida eestseisusesse eraldi aseesimehi, vaid lasta juhatusse valitud liikmete hulgast esimehel volikogu heakskiidul aseesimehed valida. Sellisel juhul väheneks ka juhatuse liikmete arv 24-lt 21-le. "Kui me tahame värsket verd ja uusi nägusid eestseisusesse, siis 21-liikmelises eestseisuses on see tõenäolisem," ütles ta.

See aitaks Seederi sõnul vältida olukorda, kus aseesimeheks kandideerijad ei pruugi ka eestseisuse liikmeks saada. "See ei ole hea praktika, et need inimesed jääksid kõrvale," arvas Seeder. Ta ütles, et varasemalt on selline saatus tabanud näiteks Marko Pomerantsi ja Jaak Aaviksood. Mõlemad kandideerisid aseesimeesteks, ei osutunud valituks ja jäid ka juhatusest välja.

Juhatuse vähendamist 15-le liikmele või veelgi, Seeder ei toeta. "Selline koosoleku formaat ei ole väga hea idee. Praktika näitab, et isegi 24 liikmelise koosoleku formaati me väga harva kasutame. Enamus nõupidamisi on alati laiemapõhjalised - ministrid, fraktsiooni liikmed, eestseisuse liikmed. See formaat on alati palju suurem ja rääkida nüüd, et see mõjutab oluliselt poliitilist kultuuri erakonnas, siis ma arvan, et see ei mõjuta," rääkis Seeder.

Seeder viitas, et elektroonilise hääletamise võimalus on juba põhikirjas sees ja selle rakendamist ta ka toetab.

Valimistel nelja hääle asemel ühe hääle andmist sisevalimistel Seeder ei toeta. "Mitme hääle omamine on hea lahendus. Kui me läheme ühe hääle peale, siis suure tõenäosusega on järgmine eestseisus väga Tallinna ja Tartu keskne. Nende keskne, kus on suur piirkonna liikmete arv. Teiste piirkondade esindatud eestseisuses võib väheneda," sõnas Seeder.

Ohtu, et nelja häälega käik erakonnas mingi diilitamine või sisemiste grupeeringute loomine, ta ei näe. "Näha koostööd erakonnas negatiivse diilitamisena, seda ma ei pea õigeks," ütles ta.

Laupäeval kogunev IRL-i volikogu otsustab, kas korraldatakse kaks erakonna suurkogu, millest üks oleks põhikirja muudatuste kinnitamiseks ja teine uue juhtkonna valimiseks või üks suurkogu, kus mõlemad koos ära tehtaks.