Saaremaa palgatase on langenud Eesti madalaimaks ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Saaremaal registreeritud ja seal tegutsevad ettevõtted maksavad oma töölistele statistikaameti andmetel kõige väiksemat palka - viimase kümnekonna aasta jooksul on saarlaste palgatase langenud Eestis esikolmikust viimaseks.

Statistika näitab, et kui 2007. aastal maksid Saaremaa ettevõtted keskmiseks palgaks 634 eurot, mis oli Harjumaa ja Tartumaa järel kolmas tulemus, siis üheksa aasta pärast ehk 2016. aastaks oli saarlaste keskmine palganumber tõusnud küll 880 euroni, aga jäänud üheks Eesimaa väiksemaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eelmise aasta viimases kvartalis maksti Saaremaa ettevõtete poolt Eestimaa väikseimat brutopalka - 903 eurot kuus.

"Kui masu hakkas 2008. aastal peale tulema, siis toimus meil samasugune langus nagu igal pool, aga meil see kestis lihtsalt kõige kauem. Aga mis kõige hullem, umbes 2010-2011 hakkasid palgad päris hoogsas tempos mujal Eestis taastuma. Saaremaal see tõus on jäänud väga aeglaseks," selgitas majandusanalüütik Aivar Sõrm.

Saaremaal, kus on 300 majutusettevõttega küllaltki suur turismisektori osakaal, makstakse ka selles valdkonnas Eestimaa väikseimat palka.

"Turism on meil kukkunud ja ka Saare maakonna kõige madalam keskmine palk on turismisektoris, mis on täna ainult 606 eurot. See on ka Eesti kõige madalam turismisektori palk," ütles Saaremaa Arenduskeskuse juhataja Piret Pihel.

"Saare maakond ei eristu selles, et meil oleks rohkem ümbrikupalga maksmist või mustalt töötasu maksmist või töötajate registris mitteolevaid isikuid Eesti keskmisest rohkem," kinnitas MTA Kuressaare büroo juhataja Olev Martinson.

Üheks peamiseks madala palga põhjuseks peetakse just saarelist eripära. "Nendel, kes siin kohapeal, väga palju valikuid ju ei ole. Võta või jäta! Ja ilmselt osad tööandjad ka seda tunnetavad ja tööpuudus on täna ka täiesti olemas," rääkis Sõrm.

"Meil oleks vaja nn nutikaid suundi. Üks suund on väikelaevaehitus, mis on väga hästi ka juba läinud, aga kus on potentsiaali kindlasti veel. Teine suund oleks sirge suund terviseturismile, mis looks targemaid töökohti. Meie looduslik potentsiaal võimaldaks rohemajanduse valdkonnas häid arenguid ja kaasajal kindlasti fokusseerida IT-valdkonna lahendite peale," arvas Pihel.

Mitme tööpakkuja kinnitusel on palganumbrid alati siiski läbirääkimiste küsimus, kuigi ka seal on tööandja seisukohast siiski omad raamid.

 

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: