Eesti Pank: valitsus peaks loobuma kavast eelarve defitsiiti lasta
Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni hinnangul peaks valitsus loobuma kavast, mis võimaldab riigieelarve ajutiselt kuni 0,5 protsendiga SKP-st negatiivseks lasta, sest plaan sellisel kujul on oportunistlik ja Eesti majandus ei vaja lähiajal lisastiimuleid.
Eesti Pank ei suhtu valitsuse plaanitavatesse eelarve baasseaduse muudatustesse väga positiivselt, ütles Hansson BNS-ile. "Ma mõistan soovi lisada süsteemile natukene rohkem paindlikust, kuid süsteem on juba paindlik," rääkis Hansson, lisades, et kui hakata detaile vaatama, on eelarve baasseadusemuudatus valitsusele liialt oportunistlik.
"See on just maksimaalselt soodne praegu ametis olevale valitsusele," märkis Hansson. "Eelmised valitsused hoidsid eelarve ülejäägis ja järgmised peavad hoidma selle tasakaalus ja praegune valitsus on siis see, mis tekitab endale võimalused puudujäägi tekitamiseks."
"Tegemist on baasseadusega, mis peaks mingil määral kogu vundamenti looma ja ka käsi siduma. Kogu seaduse mõte on, et see vahetevahel seob käed ja kui sa seod vajadusel oma käed lahti, siis see hakkab õõnestama kogu raamistiku usaldusväärsust," rääkis Hansson.
"Praegu me ütleme, et kolm aastat elame selle 0,5-protsendilise defitsiidiga. Siis tuleb järgmine valitsus, mis peab sealt -0,5 protsendi pealt liikuma jälle tasakaalu poole. Aga mis siis kui uus valitsus tahab sinna 0,5 juurde jääda? Me natukene kardame seda kui libedale teele asumist," rääkis Hansson.
Kui valitsus tahaks vaid paindlikkust lisada, võiks öelda, et paneme kella tiksuma tänasest, rääkis Hansson. "Tulevikus toimetame nii, aga varasemaid ülejääke me ei hakka ära kulutama. Või selle asemel, et arvestada mitme aasta ülejäägiga, saaks arvestada ainult viimase aasta ülejäägiga. Natukene vähem oportunistlikult läheneda oleks olnud parem."
Hanssoni sõnul ei ole praegu majandustsükli mõttes mõistlik 0,5-protsendilist puudujääki SKP-st tekitada. "Tööhõive ja palgad kasvavad väga jõuliselt ja palju kiiremini kui majandus üldiselt. Tööpuudus on madal. Tööturg on pigem ülekuumenenud. Me oleme sattunud olukorda, kus ettevõtlussektori kasum on löögi all, aga mida vähem kasumlikud on ettevõtted, seda vähem need investeerivad ja seda vähem meie majandus kasvab tulevikus. Lühiajaliselt saab pakkuda mingit stiimulit, aga see hind saab olema aeglasem pikaajaline majanduskasv," märkis Hansson.
Lisaks on riigieelarve seisukohast pigem head ajad, rääkis Hansson. "Kaks suurt tulubaasi – eratarbimine ja palgafond kasvavad väga kiiresti. Rahandusministril on suhteliselt kerge oma eelarvet kokku panna võrreldes muude aegadega."
"Vanasti võis öelda, et majandus kasvab väga aeglaselt ja see tähendab, et me võiks majandust stimuleerida, aga kui me vaatame neljanda kvartali näitajaid, siis see argument kaob ära," ütles Hansson. "Ehk siis majandus kasvab kiiresti, tööturg on ülekuumenenud. Sellises olukorras ei ole mõistlik hakata majandusele lisastiimulit pakkuma läbi eelarvepuudujäägi. Seda me ütlesime juba eelmisele valitsusele, aga nüüd on see sõnum veelgi kindlamal alusel."
"Positiivne on see, et valitsus on vähemalt formaalselt öelnud, et tasakaal on siiski eesmärgiks. Arvestades meie demograafilist arengut ja seda, et tulevikus on meil eurorahasid vähem, kui praegu, see iseenesest on hea. Me ei peaks hakkama pikaajalist eesmärki kuidagi muutma," lisas keskpanga president.
Valitsus kiitis kolmapäeval kabinetiistungil heaks riigieelarve baasseaduse muudatused, mis muuhulgas lubavad tulevikus lasta riigieelarve 0,5 protsendiga SKP-st strukturaalsesse defitsiiti.
Uute reeglite kohaselt jälgitakse riigieelarve struktuurset tasakaalu edaspidi pikema perioodi keskmisena, teatas rahandusministeerium. Uuendatud reegel annab võimaluse kasutada varasemate perioodide ülejääke investeeringuteks kuni 0,5 protsenti SKP-st aastas. Kehtima jääb senine põhimõte, et kui eelarveaastal tekib reegliga lubatust suurem puudujääk, tuleb järgmistel aastatel teha ülejäägiga eelarved puudujäägi kompenseerimiseks.