"Rünnak oli USA poolt loomulik ja arusaadav otsus. Esiteks oli tegemist väga räige rahvusvahelise õiguse rikkumisega president al-Assadi poolt keemiarelva ehk massihävitusrelva kasutamisega. Selles mõttes oli USA tegevus täiest adekvaatne," ütles Luik intervjuus Vikerraadiole.

Luik tõi välja, et selline sõjaline aktsioon ei toimu vaakumis ja põhjuseid saab leida nii rahvusvahelise elu kui ka USA sisepoliitika pinnalt.

Luik leiab, et Trumpi administratsioonil oli vajalik demonstreerida USA uut ja selget välispoliitilist joont. "Teame, et USA on pikka aega olnud Süüria küsimuses ebamäärane. On täiesti selge, et USA administratsioon on oma otsuse langetanud ja võtnud al-Assadi vastase positsiooni, mis laiemalt tähendab, et nende positsioon kõikvõimalikel läbirääkimistel on seotud sellega, et Assad peab igal juhul lahkuma."

Luik tuletas meelde, et vaidlus Süüria teemadel on väga paljuski keskendunud sellele, milline saab olema lõplik rahulepe ja ühes sellega Assadi saatus. Nüüd on lõplikult selge, et al-Assad peab lahkuma ja võimalikult kiiresti.

Sisepoliitiliselt lahendas Trump ära probleemi, kus tema suhtumist Venemaasse on pikka aega küsimärgi alla seatud.

"Arvestades USA kongressis käimasolevat mitut uurimist seoses Trumpi lähikonna ja Venemaa suhetega, siis nüüd on Trump kõik need teemad läbi raiunud ja võtnud positsiooni, kus Venemaaga on mindud konfrontatsiooni," lausus Luik.

Vene riigipea Vladimir Putin on nimetanud USA tiibraketirünnakut agressiooniks, mis Luige hinnangul on n-ö raske sõna ja omab tugevat tähendust rahvusvahelise õiguse seisukohast.

Luik tõi esile, et senine märkimisväärseim reaktsioon Vene poolelt on otsus lahti öelda dekonfliktimise süsteem, mis võimaldas ameeriklastel venelasi rünnaku eest hoiatada.

"Dekonflitimise võimalust enam ei ole. Et kui tulistate, siis teate, et tulistate suure tõenäosusega ka Vene sõjaväelaste pihta, mis tegelikult on otsene sõjaline löök Venemaa või nende sõdurite pihta," selgitas ta.

Luik rõhutas, et tegelik situatsioon Süürias ei ole ühe sõjaväebaasi purustamisega muutunud. Nüüd jääb oodata, kui jõuliselt asub USA läbirääkimistelaua taha. Kas Trump tahab investeerida jõudu läbirääkimistesse, mis lühikeses või keskpikas perspektiivis ei too tulemust, on Luige hinnagul küsitav.