"Seitse aastat on sõda Süürias käinud ja keegi pole suutnud midagi otsustavat teha. See on suur muutus, et Ameerika väga otsustavalt sekkus ja reageeris," ütles Kallas ERR-ile.

Aastaid Euroopa Komisjoni asepresidendi rollis olnud Kallas usub, et vastulöögi mõjud on kaugeleulatuvad, tuues esile, et Ühendriikide riigijuht Donald Trump lubas paar päeva tagasi, et USA võib ka üksi Põhja-Korea probleemi ära lahendada. Samuti tõi Kallas esile, et tiibraketirünnaku ajal kohtus Trump Hiina presidendiga.

"Sõnum rünnakust on selge: Ameerika Ühendriigid ei kavatse tolereerida mingisuguseid avantüristlikke ja inimvihkajalikke plaane. Enne keegi ei oodanud seda. Oodati, et praegune USA administratsioon keskendub põhiliselt sisepoliitikale ja jätab välispoliitika professionaalide hooleks ja see pole presidendi jaoks tähtis. Selgub, et president on käitunud otsustaval moel," rääkis Kallas.

Euroopa on Kallase hinnangul sündmuste valguses taas täbaras seisus, sest jälle on laual küsimus, kas EL-il peaks olema poliitikategemiseks jõud, sest välispoliitikat ilma sõjalise jõu toeta teha ei saa.

Kallas tuletas meelde, et Euroopas on alates 1954. aastast üritatud ühist jõudu luua lisaks ühisele välispoliitikale, et sekkuda näiteks naabermaades, kuid siiamaani pole see õnnestunud.

"Kas nüüd tullakse kokku, vaadatakse üksteisele otsa ja küsitakse, et jälle toimuvad sündmused meie vahetus läheduses, tegu on meie probleemiga, meil on miljoneid põgenikke, aga me ei saa midagi teha, aga Ameerika Ühendriigid sekkugu. See on piinlik küsimus, mis kindlasti üles kerkib," ennustas Kallas.

Kallas ise on seisukohal, et paralleelset sõjalist jõudu NATO kõrvale tekitada on problemaatiline, kuid sõjalise jõu või julgeolekujõu loomine, mille rakendamine oleks lihtsam, peaks olema.

Kallase hinnangul on tõsine küsimus see, mida Süüria režiimi ja al-Assadi toetanud Venemaa ette võtab. "Julgen väita, et tal on väga raske neelata see asi lihtsalt alla. Kogu Putini valitsemisaja jooksul on vastandumine läinud USA-ga ainult tugevamaks."