Tüür ütles ERR-ile, et USA sõjalisel operatsioonil on vähemalt kaks teineteisele vasturääkivat tahku.

Ühes otsas on Tüüri arvates suur geostrateegilise sõjalise julgeoleku pilt: USA kinnitas rolli, mille riik on endale ammu võtnud - ta on maailmapolitseiniku rollis. "Ja tal on mitte õigus, vaid võimekus ja tahe reageerida ühepoolselt, kui ta seda vajalikuks peab."

Tüür leiab, et senise jõudude vahekorra hoidmise mõttes on see positiivne samm, kuna praegune suur strateegiline pilt püsib koos USA dominandil.

"Teine aspekt, mis on tunduvalt hallima kui mitte öelda mustema varjundiga, on see, et meie kui väikeriik peaksime olema altid jälgima rahvusvahelise õiguse aspekte. Igasugune ühepoole aktsioon, ilma ÜRO mandaadita on negatiivne samm. See pool on meie seisukohalt vaadatuna halb," sõnas politoloog.

President Donald Trumpi otsust õhulöök Süüria lennuväebaasile anda, hindas Tüür ootuspäraseks, sest Ühendriikide presidendi soov on näidata, et tema käitub teisiti kui käitus ja käitunuks eelkäija Barack Obama.

USA ja Venemaa edasiste suhete kohta arvas Tüür, et Venemaa puhul on alati tähtis eristada, mida riik sõnades ütleb ja mida päriselt ette võtab.

"See, et Venemaa on USA sammud hukka mõistnud ja kutsunud üles ÜRO julgeolekunõukogu erakorralisele istungile, on kõik retooriline pool. Oluline on, mida Venemaa järgmiseks teeb, reaalselt ja päriselt teeb," ütles Tüür.

"Juhul kui järgneb mingisugune sõjaline vastulöök - sõjaline ähvardus või aktsioon USA lennukite või luureobjektide suhtes - on meil üks pilt. Juhul kui see jääb ähvarduseks, on teine pilt," lisas ta.