Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Tsahkna: pean sõna ja ei kandideeri enam

IRL-i esimees Margus Tsahkna, kelle ettepanekud muuta partei põhikirja ei leidnud laupäevasel volikogul toetust, kinnitas üle, et ei kandideeri 13. mai suurkogul enam esimeheks ega ka juhatusse.

Tsahkna tunnistas, et volikogu otsus kutsuda suurkogu kokku ja valida kehtivate reeglite järgi uus esimees, oli talle ootuspärane.

"Minu ettepanek, et erakond peaks muutuma avatumaks ja muutma põhikirja enne uue esimehe valimist, ei leidnud kahjuks toetust. See oli volikogu otsus. Seda tuleb aktsepteerida," ütles Tsahkna.

"Soovin erakonnale jõudu. Pean oma sõna ja ei kandideeri erakonna juhtorganitesse vanade reeglite järgi," kinnitas Tsahkna.

"Olen juba varem öelnud, et juhul kui mulle ei anta võimalust erakonna suurkogu kokku kutsuda ehk kõigi oma erakonnaliikmetega rääkida ja anda neile võimalus üldse otsustada muutuseks, siis sel juhul ma ei kandideeri enam. Soovin edu kõigile, kes vanade reeglite järgi ilma muutusteta tulle lähevad," põhjendas ta.

Küsimusele, miks tema ettepanekuid volikogu ei toetanud, vastas Tsahkna, et seda tuleb küsida volikogu liikmete käest.

"See valulik reaktsioon, mis mu ettepanekutele tuli - muuta erakonda avatumaks ja lõhkuda toiduahelat - see on tekitanud ebamugavust mitmete inimeste seas, kes on heas positsioonis," hindas Tshakna ise.

Uus esimees selgub 13. mail

IRL-i laupäevane volikogu otsustas suurkogu korraldada 13. mail Tallinnas. Seal valitakse juhtorganid - esimees, aseesimehed, eestseisus, revisjonikomisjon ja aukohus. Erakonna juhtorganid valitakse hetkel kehtiva põhikirja järgi.

Kandidaate üles seada vähemalt 20 päeva enne suurkogu ja nimekiri suletakse 14 päeva enne valimisi. Esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmiseks on vajalik 50 erakonna liikme toetusallkirja, muudesse valitavatesse ametisse kandideerimiseks on tarvis kümne liikme toetust.

Volikogus leidsid toetust ka mõned IRLi põhikirja muutmise ettepanekud, mille peab nüüd suurkogu heaks kiitma.

Kui seni valiti suurkogul kolm aseesimeest ja kandidaadid ei võinud samaaegselt eestseisusesse kandideerida, siis edaspidi valib erakonna esimees eestseisuse liikmete seast endale aseesimehed, kelle kinnitab volikogu.

See tähendab ühtlasi, et toetati muudatust eestseisuse liikmete arv kahandada seniselt 24-lt 21-le.

Veel otsustati muuta uute liikmete vastuvõtmise korda. Selleks peab edaspidi olema uuel liikmel vähemalt ühe piirkonna juhatuse inimese isiklik soovitus või ta peab olema kohtunud piirkonna juhatusega. Hiljemalt 15 päeva enne suurkogu või piirkondliku üldkogu peab olema uus liige erakonda vastu võetud

Viimasena kiideti heaks muudatusettepanek, mille kohaselt saab suurkogude vahelisel ajal vähemalt 100 erakonna liiget nõuda oluliste ühiskondlike valikute puhul nõuandvaid liikmehääletusi.

Volikogu esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et arutelu oli elav, aga mitte terav: "Ei läinud inetusteni. Enamik [Tsahkna] ette pandud muudatusettepanekuid ei leindud volikogus toetust."

Toimetaja: Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: