NATO lahingugrupi avatseremoonia rivistusel osales ligi 1200 kaitseväelast Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt, Taanist ja Eestist.

Pärast rivistust kirjutasid Eesti kaitseminister Margus Tsahkna, Ühendkuningriigi kaitseminister Sir Michael Fallon, Taani kaitseminister Claus Hjort Frederiksen ja Prantsusmaa suursaadik Eestis Claudia Delmas-Scherer liitlaste suurendatud kohalolekut käsitleva deklaratsiooni. Deklaratsiooni järgi tegutseb lahinguvõimeline, kuid selgelt kaitse-eesmärgil loodud NATO pataljoni lahingugrupp tihedas koostöös ja väljaõppes Eesti Kaitseväega.

Lisaks kolme riigi kaitseministritele osalesid avatseremoonial president Kersti Kaljulaid, riigikogu esimees Eiki Nestor, peaminister Jüri Ratas, Eesti kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitja kindral James Everard, NATO Brunssumi ühendväejuhatuse ülem kindral Salvatore Farina.

Muutunud julgeolekukeskkonna tõttu otsustasid kõigi NATO 28 liitlasriigi juhid eelmise aasta suvel Varrsavi tippkohtumisel paigutada NATO pataljonide lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. NATO paigutas oma lahingugrupi Eestisse heidutuse ja kollektiivkaitse eesmärgil, lahingugrupp tugevdab Eesti iseseisvat kaitsevõimet.

Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi koosseisus Tapal teeniva liitlaste pataljoni lahingugrupi suurus on ligi 1200 kaitseväelast. Raamriik Ühendkuningriik panustab rohkem kui 800 kaitseväelasega, kes on relvastatud tankidega Challenger 2, jalaväe lahingumasinatega Warrior ning liikursuurtükkidega AS90. Prantsusmaa panus lahingugruppi on 300 kaitseväelasega allüksus, mille relvastuses on tankid Leclerc, jalaväe lahingumasinad VBCI ja soomukid VAB. Prantsuse allüksus teenib Tapal kaheksa kuud, need vahetab välja Taani allüksus.