Briti kolonel "Pealtnägijale": pataljonide paigutamine pole provokatsioon ({{commentsTotal}})

NATO kontingendi ülem Eestis, kolonel Giles R. Harris ütles intervjuus "Pealtnägijale", et nelja pataljoni paigutamine Balti riikidesse ja Poolasse ei ole provokatsioon, vaid püüd pingeid leevendada.

Krimmi sündmustest ajendatuna otsustati juulis NATO tippkohtumisel Varssavis, et Poolasse ja kolme Balti riiki paigutatakse NATO lahingugrupid. Üheksa kuud hiljem, möödunud nädala reedel heisati Tapal pidulikult missiooni lipp.

NATO rahvusvahelise kontingendi ülem Eestis on 43-aastane Briti kolonel Giles R. Harris, kellele allub umbes 1200-liikmeline pataljon.

"Pealtnägija" küsis Harriselt, kas vastab tõele, et kui Vladimir Putin nii otsustaks, siis langeksid Tallinn, Riia ja Vilnius vaid 48 tunniga.

"Päevade ja tundide üle ei ole mõtet spekuleerida. Ma arvan, et meie kohalolu siin on asjakohane vastus regioonis olevatele julgeolekupingetele. Ja asi pole tegelikult selles, mis meil siin on, vaid see on rohkem lubadus sellest, mis järgneb ja näitab NATO otsustavust," ütles Harris ja kinnitas, et Eesti on hästi kaitstud.

Mullu suvel NATO tippkohtumisel Varssavis otsustati, et Poolasse ja Balti riikidesse saadetakse pataljonisuurused lahingugrupid. Iga pataljoni eest vastutab üks juhtriik ja teised liitlased toetavad allüksustega. Eestis on juhtriik Suubritannia, kes ise panustab 800 sõduri, tankide, lahingumasinate ja luuredroonidega.

"See ei ole Venemaa ähvardamiseks või Venemaa vastu agressiivse jõu kasutamiseks. See on puhtalt asjakohane vastus selleks, et kõrvaldada igasugused kahtlused, et Eesti on NATO liikmesriik ja kui ta abi palub, siis see tuleb," rääkis Harris.

Venemaa on nimetanud NATO pataljonide paigutamist Balti riikidesse ja Poolasse provokatsiooniks, kuid Harrise kinnitusel see seda ei ole.

"Minu meelest oleks keeruline oletada, et nelja lahinguüksust, ükskõik kui võimekat, saaks nimetada provokatsiooniks. Kogu selle, pigem väikese väekontingendi paigutamise eesmärk on pigem pingeid leevendada. Sõjaliselt pole mõtekas olla agressiivne ja pingeid tõsta. Siin Eestis on mulle öeldud, et mitte midagi tegemine oleks olnud provokatsioon ja pingete tõstmine. Kuid ainult natukene tegutsedes aitame pingetel leeveneda," selgitas Harris.

Ehkki Harris õppis ülikoolis teoloogiat ja religiooni, liitus ta 1996. aastal Majesteedi relvajõududega ja on sestsaati osalenud pea kõigis suuremates konfliktides, alates Põhja-Iirimaast ja Bosniast, lõpetades Afganistaniga, kus ta kohtas esimest korda ka eestlasi, kelle vaprust ei jõua ära kiita.

Harris paigutati Eestisse kaheks aastaks ja võttis siia kaasa oma naise ja kolm last, kes elavad siin tavalist elu, muu hulgas läksid lapsed siin kooli. Enamuse ajast veedabki kolonel Tallinnas peastaabis.

Lisaks Eestisse paigutatud kontingendile on Harrise alluvuses ka Poolasse paigutatud britid.

Pikemat intervjuud kolonel Giles R. Harrisega vaata artikliga liidetud videost.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: