Telepöördumises hoiatas Hollande ka Rahvusrinde juhi Marine Le Peni võidu eest.

"Paremäärmusluse jõudmine teise vooru kujutab riigile ohtu. Kaalul on Prantsusmaa ülesehitus, ühtsus, liikmesus Euroopas ja tema koht maailmas," rõhutas ta.

Hollande märkis, et hääletab oma kunagise majandusministri poolt ka seetõttu, et Macron on parim kandidaat Prantsusmaa rahvast ühendama.

Hollande loobus madala reitingu tõttu ise valimistel osalemist ning tema erakonna ehk Sotsialistliku Partei ametlikuks presidendikandidaadiks valiti Benoît Hamon. Viimane kogus esimeses voorus vaid 6,35 protsenti häältest ning kutsus juba pühapäeva õhtul kaotust tunnistades sotsialistide valijaid Macroni toetama. Suure tõenäosusega on paljud seda juba nagunii teinud ning Macronile avaldasid juba enne esimest vooru toetust mitmed mõjukad sotsialistidest poliitikud, sealhulgas ka ministrid.

Riigiametnikuna ja hiljem riigiametnikuna töötanud Macron kuulus lihtliikmena Sotsialistlikku Parteisse aastatel 2006-2009. Ehk ajal, mil ta oli alguses Hollande'i nõunikuks (2012-2014) ja seejärel Manuel Vallsi valitsuses majandusministriks (2014-2016) ei olnud ta enam sotsialistide liige. Majandusministri ametist lahkus ta omal algatusel ja eesmärgiga luua oma poliitiline liikumine En Marche! ning pürgida presidendiks.

Kunagine lähedane seos Hollande'iga on ka põhjus, miks Le Peni toetajad on Macroni süüdistanud selles, et tema näol on tegu sisuliselt sotsialistide varjatud taastulemisega. Macroni toetajad aga juhivad tähelepanu sellele, et tema poliitiline programm erineb oluliselt sotsialistide omast, eriti majandust puudutavates küsimustes. Analüütikud on Macroni majanduspoliitilisi ideid pidanud kusjuures oluliselt parempoolsemateks kui Le Peni omi, viimane sarnanevat oma rohkete sotsiaalvallas jagatud lubaduste tõttu pigem ise sotsialistidele.