Sisuliselt leidis kohus, et veebipoest tellitud kergete alkohoolsete jookide - Soome mõistes kuni 4,7% - tellijale koju toimetamist poleks tohtinud keelustada, vahendas Iltalehti.

Samas mõisteti eestlasest ettevõtja süüdi teistes seaduserikkumistes - raskes (soome juriidilises keeles törkeä - Toim) maksupettuses ja teiste ehk kangete alkohoolsete jookide puhul ka alkoholiseaduse rikkumises.

Teise astme kohus leidis oma otsuses, et mõned Soome alkoholiseaduse sätted on osaliselt vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

Kohtu hinnangul võiks kergete alkohoolsete jookide kaugmüük välisriikidest olla võimalik näiteks nii, kui alkoholiseaduses sätestataks kaugmüügile samad müügi- ja üleandmise piirangud ning ostja vanuse kontrollimise kohustus sarnaselt nõuetega, mis puudutavad tavalisi poode.

Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeerium teatas esmaspäeval kommentaariks, et neil on kavas nimetatud kohtuotsuse sisuga põhjalikumalt tutvuda.

Ministeeriumist rõhutati, et praegune kohtuotsus ei muuda kuidagi praegu kehtiva alkoholiseaduse sätteid ning kuna otsust saab veel edasi kaevata, võib seadusest tulenev lahendus probleemile tulla alles järgmisel aastal.

Prokurör Tuomas Soosalu polnud esmaspäeval veel otsustanud, kas kaebab otsuse kõrgeimasse kohtusse edasi.

Eesti ettevõtja: Soome diskrimineerib

Esimese astme oli Eesti ettevõtjale mõistnud raske maksupettuse ja alkoholiseaduse rikkumise eest kaheksa kuu pikkuse tingimisi vabadusekaotuse. Teise astme kohtus vähenes tingimisi vabadusekaotus kuue kuu peale, sest alkoholiseaduse rikkumist kergete alkohoolsete jookide puhul ei toimunud.

Eesti ettevõtja selgitas oma teise astme kohtule esitatud kaebuses, et Soomes kehtiv pudelipandisüsteem ja alkohoolsete jookide kliendi koju toimetamise keeld diskrimineerivad teiste EL-i riikide kodanikke ning ettevõtjaid ning on seega EL-i seadustega vastuolus.

Teise astme kohus kusjuures küsis Euoopa Kohtult ka arvamust ning sealt vastati, et pudelipandisüsteem ei ole EL-i seadustega vastuolus. Seda, kas riiklik alkoholimonopol Alko on korraldatud nii, et see ei riku liikmesriikide vahelist vaba konkurentsi, peaks aga Euroopa kohtu arvates otsustama Soome enda kohtusüsteem.

Helsingi teise astme kohus leidis seega äsjases otsuses, et Alko monopol ei ole EL-i seadustega vastuolus. Eestlasest ettevõtja rikkus seadust sega selles osas, kui ta tõi riiki Alkos müüdavaid alkohoolseid jooke.

Karistus maksupettuse eest tuli aga selle eest, et eestlasest ettevõtja rikkus aktsiiside maksmist puudutavaid reegleid ehk aktsiiside oleks tulnud tasuda Soomele.

Kohtuotsus võib mõjutada ka palju kriitikat pälvinud lakoholiseaduse muutmise eelnõu

Soome on praegu arutusel alkoholiseaduse muutmise eelnõu, mis on saanud erinevatelt osapooltelt teravat kriitikat.

Eelnõu kohaselt saavad näiteks tavalised poed, kioskid ja bensiinijaamad õiguse müüa nn A-õlu (4,8-5,8%), kanget siidrit ja long drink tüüpi alkohoolseid jooke. Alko poed saaksid olla lahti kauem ehk kuni kella 21-ni. Toitlustusasutused saaksid õiguse teha alkoholi jaemüüki ning reklaamida ka happy hour kampaaniaid.

Kriitikud on leidnud, et alkoholiseadus soosib liiga palju tootjaid ning rahvatervist puudutavale osale ei ole piisavalt tähelepanu pööratud. Teised eksperdid on ka öelnud, et eelnõu seletuskirjas ei ole piisava selgusega välja toodud eelnõu eurodes mõõdetavat tulu ja kulu.

Pärast Alkotaxi kohtuotsust on võimalik, et eelnõu tuleb veel muuta, et kergete alkohoolsete jookide välismaist veebimüüki lubada. Kui nii läheb, võib see tähendada ka seda, et välisriigist saab tellida kuni alkohoolseid jooke, mille kangus on kuni 5,5%, sest Alko kergete alkoholide ülempiiri on eelnõu kohaselt samuti kavas nihutada 4,7 protsendilt 5,5 protsendi peale.