Keelude asemel soovib Koonderakond hoopis jätkata möödunud aastal alkoholiseaduse muutmisega alanud reeglite leevendamise poliitikat. Samuti tahab Koonderakonna juhatus, et riikliku alkoholiketi Alko monopoolne seisund kaotataks, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat.

Täpsemalt puudutab vaidlus alkoholi kaugmüüki ehk seda, kui klient tellib välismaalt alkoholi ja see jõuab otse temani nii, et müüja vastutab transpordi ja maksude tasumise eest. Praktikas hangitakse kogu Soome tellitud alkohol kaugmüügi teel.

Sotsiaal- ja terviseministeeriumi töörühm aga sooviks seadusega keelata kaugmüügi kõikide selliste alkohoolsete jookide puhul, mis on kangemad kui tavapoodidesse lubatud alkohol ehk mille alkoholisisaldus ületab 5,5 mahuprotsenti.

Sellel plaanil on aga palju vastaseid ning üks veendunumatest vastastest on Koonderakond.

Aasta algul jõustunud alkoholiseaduse muudatusega lubatakse Soome toidupoodides ja bensiinijaamades müüa jooke, mille alkoholisisaldus ei ületa 5,5 mahuprotsenti. Varem oli piiriks 4,7 mahuprotsenti.

Kui seadusemuudatus eelmise aasta detsembris heaks kiideti, jäeti kaugmüüki puudutav osa teadlikult lahtiseks ja ebaselgeks ning põhjuseks oli just nimelt see, et valitsuskoalitsioonis puudus selles küsimuses üksmeel.

Samas eeldas parlament seadusemuudatust hääletades, et valitsus teeb edaspidi ka kaugmüüki puudutavad asjaolud selgeks. Ministeeriumi töörühm saigi esialgse kava aprilli lõpus valmis.

Kui töörühm soovib kangema alkoholi kaugmüügi seadusega keelata, siis Koonderakonnas arutatakse praegu hoopis vastupidist sammu - kaotada olukord, kus jooke, mille alkoholisisaldus ületab 5,5 mahuprotsenti, tohib müüa vaid Alko poodides. Ehk sisuliselt soovitakse Alko monopoolse seisundi lõpetamist.

Vaidluse jätkumine tähendab aga seda, et kehtiv alkoholiseadus pakub võimalust kaugmüügi teemat erinevalt tõlgendada.

Palju kõneainet pakkunud nn Alkotaxi juhtumis on näiteks ka erineva astme kohtud erinevatele järeldustele jõudnud ning teise astme kohus leiab, et Soome alkoholiseadus on mõnes küsimuses vastuolud Euroopa Liidu õigusega, näiteks kaupade vaba liikumise põhimõttega.