Soome tootjad: õlleaktsiisi tuleks poole võrra kärpida ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Õllepurgid.
Õllepurgid. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kergete alkohoolsete jookide tootjad leiavad, et Soome alkoholiseaduse plaanitavad muudatused ei peata Eestis alkoholi järel käimist. Tootjate hinnangul tuleks õlleaktsiisi poole võrra langetada, et maksutulu Soome jääks.

Kergeid alkohoolseid jooke ja karastusjooke tootvate ettevõtete liidu (Panimo- ja virvoitusjuomateollisuusliitto, lühendatult Panimoliitto) tegevjuht Elina Ussa süüdistas Yle telesaates "Kova Talous" Eesti nn õlleralli tekitamises Soomes kehtivat kõrget õlleaktsiisi.

Ussa hinnangul ohustab reisijate poolne alkoholi toomine Eestist juba Soome vastavat ettevõtlussektorit.

"Aktsiisipoliitika on ebaõnnestunud nii ettevõtjate kui ka ühiskonna vaatenurgast. Aastatel 2012 ja 2014 toimunud aktsiisitõusud ei andnud riigile mingit raha juurde. Samal ajal on aga kasvanud piiriülene kaubandus," selgitas ta.

Ettevõtjaid häirib aktsiisitõusude puhul eelkõige see, et need on keskendunud eelkõige kergete alkohoolsete jookide, eriti õlle maksustamisele. See omakorda tähendab seda, et naaberriikidest tuuakse sisse üha rohkem õlut ja long drink tüüpi jooke. Liidu hinnangul on suurem osa Soomes tarbitud kangest õllest (nn nelosolut ehk õlu, mille kangus on rohkem kui 4,8) toodud inimeste endi poolt välismaalt.

Riigil jääb reisilt toodud alkoholi tõttu saamata sadu miljoneid eurosid, rõhutas Ussa ja tegi ettepaneku, et praegust õlleaktsiisi tuleks kärpida poole võrra. Seda võiks tema sõnul teha etapiti.

Alkoholi maksustamist puudutava seaduse kavandatavat muudatust peab Ussa vaid osaliseks lahenduseks. Põhjuseks on see, et muudatus ei puuduta õlleaktsiisi ning see tõttu jäävad hinnad Soomes Eestiga võrreldes endiselt kõrgeks.

Soome valitsusel on kavas esitada alkoholiseaduse muudatused parlamendile veel käesoleval kevadel. Muudatuste kohaselt saavad näiteks poed ja kioskid õiguse müüa õlut IV A (kangus 4,8-5,8) ja kanget siidrit. Samuti on kavas leevendada restoranide suhtes kehtestatud piiranguid.

Ussa on siiski veendunud, et seadusemuudatused ei muuda soomlaste paremaks muutunud alkoholikultuuri. Näiteks on noorte alkoholitarbimine vähenenud juba aastaid.

Alkohoolsete jookide kogu tarbimine jäi 2016. aastal eelnenud aasta tasemele. Samas aga kasvas märgatavalt - viie protsendi võrra - reisijate poolt toodava alkoholi hulk ning eriti paistis silma just kerge alkoholi toomine välismaalt.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: