Eelarvenõukogu: kavandatav eelarvepoliitika on seadusega vastuolus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eelarvenõukogu esimees Raul Eamets
Eelarvenõukogu esimees Raul Eamets Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eelarvenõukogu ei kiida heaks riigi eelarvestrateegiat, nimetades seda seadusega vastuolus olevaks.

Riigieelarve seaduse järgi peab eelarvenõukogu andma kevadel oma hinnangu nii rahandusministeeriumi majandus- ja rahandusprognoosi kui ka riigi eelarvestrateegias kavandatava valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni kohta. Sel aastal valmisid need dokumendid väga väikese ajavahega ja seetõttu on eelarvenõukogu koondanud mõlemad arvamused ühte väljaandesse.

Rahandusministeeriumi 2017. aasta kevadprognoos kirjeldab eelarvenõukogu hinnangul piisava usaldusväärsusega Eesti majanduskasvu ja inflatsiooni väljavaadet ning on kooskõlas mitme teise prognoosija ettevaatega. Eelarvenõukogu ei ole aga nõus rahandusministeeriumi hinnanguga majandustsükli seisule ja maksutulude prognoosiga. Seetõttu leiab eelarvenõukogu, et järgmise aasta valitsussektori struktuurne puudujääk kujuneb eelarvestrateegias kavandatust suuremaks.

Rahandusministeeriumi prognoosi järgi toimib Eesti majandus praegu allpool oma potentsiaalset taset ning SKP lõhe sulgub täielikult 2020. aastal. Kuna tööturunäitajad (kiire palgakasv, suur hõive) viitavad majanduse heale olukorrale, võib Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja eelarvenõukogu hinnangul olla käesoleva aasta SKP negatiivne lõhe väiksem ja sulguda juba 2018. aastal. Seetõttu on küsitav, kas praeguses majandustsüklis on majanduse stimuleerimiseks vaja lisameetmeid, leidis eelarvenõukogu.

Valitsussektori struktuurse puudujäägi soovitud tasemel hoidmine eeldab maksutulude kiiret kasvu. Eelarvenõukogu hinnangul on maksutulude prognoos liiga optimistlik, sest kavandatavate maksumuudatuste suur arv ja nende rakendamise keerukus (mh Riigikohtus vaidlustatud seadusemuudatused) kasvatab võimalikke maksutulude prognoosivigu.

Seadusega vastuolus

Riigi 2018.−2021. aasta eelarvestrateegia järgi on valitsussektori kavandatav struktuurne eelarvepositsioon järgmisel kolmel aastal puudujäägis, ulatudes 2018. ja 2019. aastal 0,5 protsendini SKP-st. See on eelarvenõukogu hinnangul praegu kehtiva riigieelarve seadusega vastuolus.

Eelarvenõukogu on teadlik valitsuse kavatsusest muuta eelarvereeglit nii, et varem kogunenud struktuurse ülejäägi arvel tohib lubada kuni 0,5 protsendini SKP-st ulatuvat struktuurset puudujääki. Ka eeldusel, et riigieelarve seadusesse tehakse vastavad muudatused, kujuneb 2018. aasta struktuurne puudujääk eelarvenõukogu hinnangul suuremaks, kui seadusega lubatud.

Riigieelarve seaduse kavandatavad muudatused on ette valmistatud väga lühikese aja jooksul ja tähistavad põhimõttelist muutust lõdvema eelarvepoliitika lubamise suunas. Arvestades, et viimati muudeti riigieelarve seadust vaid kolm aastat tagasi, on eelarvereeglite usaldusväärsuse tagamiseks soovitatav tulevikus nii sagedastest muudatustest hoiduda, soovitab eelarvenõukogu.

Eesti eelarvepoliitikat hindava sõltumatu nõuandekogu esimees on Tartu Ülikooli majandusteooria õppetooli juhataja professor Raul Eamets, aseesimees on finantsekspert Andrus Alber. Eelarvenõukogu liikmed on Tartu Ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane, Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS analüütik Andres Võrk, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ning Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer.

Eelarvenõukogu koosseisu nimetab Eesti Panga nõukogu.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: