Washington Post nendib oma pikas artiklis, kuidas Le Peni partei laenusaaga iseloomustab hästi Venemaa mõjutustegevuse võrgustikku, mis sageli pürgib president Vladimir Putini välispoliitiliste eesmärkide poole isegi ilma erilise tsentraalse planeerimiseta. Samuti väärib äramainimist, et laen ei suutnud Le Penile anda võitu eelmise aasta presidendivalimistel, küll aga sidus Prantsuse erakonna pikemaks ajaks isikutega, kellel on seoseid Venemaa organiseeritud kuritegevusega, rahapesuga ja mitteametlike sõjaliste operatsioonidega.

Laenusaaga sai 2014. aastal alguse lihtsatest asjaoludest - Le Peni partei vajas raha, Kreml aga nägi NATO-st ja võib-olla ka Euroopa Liidust lahkumist lubavas parteis selget liitlast.

"See oli Venemaa huvides Marine Le Peni toetada," kommenteeris Euroopa Parlamendi saadik Aymeric Chauprade, kes oli kunagi Le Peni parteikaaslane ja välispoliitika nõunik. "Alati, kui on poliitiline liider, kes räägib Venemaa-suunalise poliitika muutmise vajadusest, on neil huvi teda toetada."

Le Peni väitel oli erakonnal raskusi Prantsusmaa pankadest laenu saamisega ning seetõttu otsiti võimalusi välismaalt. Selles küsimuses tuli appi Euroopa Parlamendi saadik, Le Peni parteiga samasse blokki kuuluv Jean-Luc Schaffhauser, kes oli aastaid rääkinud liidust Euroopa ja Venemaa vahel, mis peaks justkui olema "kristlik kaitsemüür" Aasia ja Lähis-Ida vastu.

Schaffhauser oli töötades Prantsuse nafta- ja lennundusfirmade heaks pikka aega unistanud päevast, mil tal õnnestuks rajada Venemaa-meelne fond, mis jagaks Euroopas Vene raha Moskvale meelepärast poliitikat ajavatele organisatsioonidele.

Schaffhauser kontakteerus Vene õigeusu kirikus tegutseva ühise tuttava kaudu ärimehe ja riigiduuma liikme Aleksandr Babakoviga, kes pakkus välja võimaluse - Prantsusmaa partei saab laenu Vene omanikele kuuluvalt Tšehhi pangalt (First Czech Russian Bank - FCRB).

FCRB oli saanud alguse koostööst ühe Tšehhi panga ja Venemaa rahastaja vahel. 2000. aastate alguses sai see osaks Venemaa gaasitorude ettevõttest, mis hiljem osteti ära firma poolt, mis kuulub Putini liitlasele, miljardär Gennadi Timtšenkole.

Hiljem hakkas pank tegutsema iseseisvalt Venemaa finantsisti Roman Popovi juhtimise all ning hankis ka Tšehhi Vabariigi kaudu Euroopa litsentsi, mis oli just sobivaks garantiiks Schaffhauserile. Popovi suhtes on USA praeguseks rakendanud ka Iraani režiimi rahastamisega seotud sanktsioone.

2014. aasta septembris läks Rahvusrinde finantsjuht Wallerand de Saint Just Moskvasse ning erakond sai 9,4 miljonit eurot laenu intressiga kuus protsenti aastas. Viimane tagasimakse pidi toimuma 2019. aasta 23. septembril.

Samal ajal jätkasid Rahvusrinde poliitikud üha Kremli-meelsemate avalduste tegemist. Eurosaadik Aymeric Chauprade'ist sai hiljem "valimisvaatleja" Krimmi "referendumil", kus osales ka teisi Euroopa Liidust pärit äärmuslasi. Schaffhauser aga osales hiljem nn separatistide poolt korraldatud referendumitel Donbassis. Venemaalt saadud laenust Prantsusmaa avalikkust aga ei teavitatud.

Vene laen aga saladuskatte alla kauaks ei jäänud - väljaanne Mediapart paljastas selle kõigest kaks ja pool kuud pärast allkirjastamist. Le Pen põhjendas kõike vaid väitega, et tal polnud laenu saamiseks muud võimalust ning et see laen pole tema poliitilisi seisukohti mõjutanud.

Schaffhauser, kes sai laenu vahendamise eest isiklikult 140 000 eurot, märkis omakorda, et tema Venemaa-meelsed avaldused ning laenu vahendamine ei kujuta mingit huvide konflikti. "Milles on probleem? Mul on õigus nende vastu olla," ütles ta näiteks Venemaa suhtes kehtestatud EL-i sanktsioonide kohta.

Natuke aega hiljem hakkasid aga laenuga, õigemini selle andnud pangaga kummalised asjad juhtuma - 2016. aasta algusest hakkas pangast kummalisel kombel raha välja voolama. Samal ajal hakkas Venemaa keskpanga juht Elvira Nabiullina president Putini heakskiidul üha rohkem võitlema kahtlaste pankadega, mis sageli olid lihtsalt oligarhide, poliitikute ja kriminaalsete autoriteetide nö mänguasjadeks. Kampaania tulemusena suleti 2016. aasta lõpuks keskpanga nõudmisel umbes 100 sellist panka, sealhulgas ka FCRB, mis Vene pangandusjärelevalve andmetel oli andnud erinevatele riiulifirmadele laenu kuni 19,2 miljardi rubla ulatuses.

Natuke aega enne sulgemist aga müüs pank teiste laenude seas ka Prantsuse erakonna laenu edasi ühele ettevõttele, mis registriandmete kohaselt tegeleb masinate rentimisega. Sealt müüdi see laen aga edasi ettevõttele Aviazapchast, mis on küll ametlikult erafirma, kuid sai alguse Nõukogude Liidu lennundusministeeriumist ning mis loodi selleks, et hooldada välismaale müüdud Vene lennukeid ja helikoptereid. Firma juhtkond on lähedalt seotud Venemaa relvajõududega ning üheks ettevõtte kliendiks on ka Süüria õhuvägi.

Samas käib Venemaal endiselt kohtuprotsess selle üle, kellele Le Penile antud laen tegelikult kuulub. Ehk hetkeseisuga maksab Le Peni erakond oma laenu tagasi Moskvas elavale notarile, kes siis peab summa pärast kohtuvaidluse lõppu edastama kas Aviazapchastile või siis Venemaa võimudele.

Hetkel on ebaselge, miks lennundusfirma Le Penile antud laenu ostis. Küll on aga teada, et ettevõtte omanik Valeri Zahharenkov omab korterit Pariisis, triumfikaare lähedal.