"Minust saab presidendi enamuse kandidaat ja ma soovin liituda tema liikumisega," selgitas Valls RTL-i raadiole.

Liberaalist tsentrist Macron asutas oma erakonna En marche! (võib eesti keeles tõlkida kui "Edasi!" 2016. aasta aprillis, kui ta esialgu parteitu kandidaadina presidendiks kandideerima asus.

Esmaspäeval teatas partei peasekretär Richard Ferrand, et liikumine muudab enne juunis toimuvaid valimisi oma nime ning struktureerib end ümber tavapärasele parteile sarnasemaks. Partei uueks nimeks saab La République en marche (Vabariik, edasi!).

Ferrandi sõnul avalikustatakse neljapäeval ka kõik 577 kandidaati, kes erakonna ridades parlamendi alamkotta (Assemblée nationale) pürgivad.

Macroni kõige suuremaks väljakutseks pärast presidendivalimiste võitmist peavad eksperdid just parlamendivalimisi, sest on väga vähetõenäoline, et kahes voorus toimuvate valimiste ajal õnnestuks tema uuel parteil saavutada efektiivseks valitsemiseks vajalik parlamendienamus. Vanu suurparteisid soosivat valimissüsteemi iseloomustab ka asjaolu, et Macroni peamise konkurendi Marine Le Peni Rahvusrindel on üleriigilisest populaarsusest hoolimata 577-kohalises parlamendis vaid kaks kohta.

Seega võib eeldada, et isegi, kui Macroni parteil valimistel hästi läheb, nad enamust ei saavuta ning riigipeal tuleb otsida toetust näiteks sotsialistide ja paremtsentristide ridadest. Macron on ka ise öelnud, et näiteks valitsuse sooviks ta moodustada võimalikult laiapõhjalise ja et sinna peaksid kuuluma inimesed, kellel on ette näidata ka poliitikaväliseid saavutusi.

Tsentristlikumat suunda toetav Valls jäi senise võimuerakonna ehk Sotsialistliku Partei eelvalimiste lõppvoorus alla vasakpoolsemale Benoît Hamonile ning avaldas Macronile toetust juba enne esimest vooru. Sama tegid ka mitmed teised sotsialistidest poliitikud. Hamon kogus presidendivalimiste esimeses voorus vaid natuke rohkem kui kuus protsenti häältest, sest suur osa erakonna seniseid valijaid valis kas Macroni või siis vasakäärmuslane Jean-Luc Mélenchoni poolt.

Ka parlamendivalimistel ei prognoosi arvamusküsitlused madala reitinguga sotsialistidele head tulemust.

Macron oli majandusminister ajal, kui Valls oli peaminister. Samas polnud Macron siis enam aastaid olnud Sotsialistliku Partei liige, vaid valitsusse toodi ta eelkõige kui tehnokraat ja president François Hollande'i eksnõunik.

Valls kuulutas Sotsialistliku Partei surnuks

Endine peaminister Manuel Valls kuulutas Prantsusmaa Sotsialistliku Partei surnuks. Tema sõnul on Sotsialistliku Partei surma põhjus igasuguse tulevikuvisiooni puudumine, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Sotsialistlik Partei on surnud, ta on meist maha jäänud, mitte küll oma ajaloo ja väärtuste poolest, kuid liikuda tuleb edasi," ütles Valls.

Tema sõnul on Macronil hädasti vaja kogenud poliitikute toetust, et oma veel olematule parteile võimalikult tugev parlamendifraktsioon moodustada.

"Täna on kõige olulisem anda ulatuslik ja kooskõlaline enamus tulevase partei asutajale - kui te minust aru saate - Emmanuel Macronile, et ta saaks valitseda," sõnas Valls.

Endiste parteikaaslaste hinnangul aga elab Valls poolevahetusega välja vaid oma nördimust selle pärast, et sotsialistide presidendikandidaadiks valiti tema asemel hoopis Benoît Hamon.

Valls loobus mullu detsembris peaministrikohast just seepärast, et sotsialistide presidendikandidaadiks saada.

Ka Macroni kaastöölised suhtuvad Vallsi avaldusse esialgu umbusklikult. Macroni lähikond rõhutab, et Vallsil on jäänud aega oma kandidatuuri esitamiseks parlamendivalimistel osalemiseks vaid üks ööpäev. Pole eriti tõenäoline, et ta selle ajaga nii En Marche'i liikmeks astuda jõuab, kui ka kõik muud vajalikud formaalsused korda aetud saab.