Rumm: Reformierakond jäi eestikeelse lasteaia ideega 20 aastat hiljaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Vene tähestik.
Vene tähestik. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Reformierakond tuli ideega, et haridus võiks juba lasteaiast alates olla eestikeelne, välja 20 aastat liiga hilja, sest vahepeal on üks põlvkond Eestis elavaid vene noori puuduliku keeleoskusega üles kasvanud, ütles Hannes Rumm Vikerraadio saates "Samost ja Rumm".

Rumm märkis, et valimiskampaanias rahvusvaheliste pingete kaardi välja käimist oli ette arvata.

Tema hinnangul õnnestus Reformierakonnal tõestada, et neil on kõigist Eesti erakondadest kõige professionaalsem valimismasin - nii inimesed, arusaam kui organisatsioon. Teine saatejuht Anvar Samost oli temaga nõus.

"Valimiskampaania sõnumiga oskab Reformierakond reeglina väga hästi töötada ja on näha, et tegemist ei ole juhusliku väljaütlemisega, vaid ideega, mida on kuskil fookusgruppides testitud," sõnas Samost.

Ta lisas, et Reformierakonnale väga omaselt pole tegu sellise ideega, mis oleks päriselt nende enda idee - samasuguseid seisukohti on väljendanud praegune õiguskantsler Ülle Madise ja ka mitme erakonna esindajad.

"Mingitel andmetel oleks sellise ideega Tallinnas kohalikel valimistel tahtnud välja tulla EKRE, kellel jääb nüüd Reformierakonna tunduvalt suurema kaalu tõttu üle vaid takka kiita või detailides urgitseda. Väidetavalt on selle ideega mänginud ka Isamaa ja Res Publica Liit, kellel on nüüd samuti Reformierakonna jõulise avamängu tõttu koorisosaleja staatus," nentis Samost.

Ta rääkis, et nõukogude aja pärandina säilinud segregeeritud koolisüsteem, mis algab lasteaedadest, hoiab tagasi venekeelsete noorte sotsiaalset mobiilsust, karjääri ja Eesti ühiskonda sulandumist ning on täiesti arusaamatu.

"Kui mõtleme, kuidas on läinud linnades, kus venekeelsete osakaal on olnud väiksem, see tähendab, väljaspool Tallinna ja Ida-Virumaad, siis valdavalt käivad vene emakeelega perede noored eesti koolides ja see on andnud neile selgelt parema positsiooni edasi õppimiseks ja tööleminekuks. Nii et argumendid on tugevalt Reformierakonna poolel," ütles Samost.

Samas tuleb tema sõnul märkida, et kuigi see on Reformierakonna idee, on see just nende enda haridusministrite, kas või Jürgen Ligi ajal aastaid tegemata olnud asi.

Hannes Rumm oli sama meelt. "Selle ideega tuli Reformierakond välja 20 aastat liiga hilja. Vahepeal on üks põlvkond Eestis elavaid vene noori ära raisatud. Selles mõttes, et neile on näiliselt või formaalselt koolis õpetatud eesti keelt, mida nad ei ole suutnud omandada," nentis ta.

"Üks asi on motivatsioonipuudus. Teine asi, et õppetase on väga vilets. Ja see suure käteväänamisega ära tehtud reform, kus gümnaasiumis teatud protsent aineid tuleb õpetada eesti keeles, ei ole sisuliselt toimima hakanud ehk riik on tegelikult raisanud raha selle peale, et formaalselt vene gümnaasiumiastme noored õpivad eesti keelt, aga õpivad liiga hilja ja õpe on korraldatud sellisel moel, et tihti tehakse nagu nalja," lisas Rumm.

Samost tõi välja, et kõige keerulisem küsimus on Ida-Virumaa. Kui Tallinnas võib järk-järgulist ühtsele eestikeelsele haridusele üleminekut ette kujutada, siis palju raskem on see Sillamäel, Kohtla-Järvel ja Narvas.

"Loodan, et see on ainult minu paranoia ja kuskil ei ole kurikavalat ideed, et teeme niimoodi Tallinnas ja las Narvas, Kohtla-Järvel ja Sillamäel venekeelne haridus jätkub /.../ Kui see peaks plaan olema, siis on see väga halb plaan - siis me getostame selle Ida-Virumaa täiesti ära," sõnas ta.

Saadet saab järelkuulata siit.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: