Rain Kooli: kas venekeelse hariduse jätkumine Eestis on kestlik? ({{commentsTotal}})

„Eesti praeguse haridussüsteemi jätkumine võib pigem jätkata ühiskonnas niigi valitsevat keelepõhist segregatsiooni. Eestikeelne üldharidus koos süvendatud emakeele õppega peaks aga looma piisavad eeldused sujuvaks kakskeelsuseks ning samas täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmesuseks,“ tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

Kui mu tütar 19 aastat tagasi Soomes esimesse klassi läks, ei taibanud tema õpetaja tükk aega, et tegemist on eesti lapsega. Tütre soome keel oli sujuv ja veatu, kuni kerge Kagu-Soome murdeni välja.

Samas ei olnud me teinud midagi selleks, et teda kuidagi forsseeritult soome keelega harjutada. Lasime ta lihtsalt õue teiste lastega mängima, teleris ja raadios mängisid soomekeelsed kanalid ning parim sõbranna oli ka soomlanna.

Eesti keel läbi koduse keele, soome keel kõigest ülejäänust, oli meie põhimõte.

Kui kooliminek kätte jõudis, ei tulnud meile pähegi, et nõuda oma lastele eestikeelset õpet. Aga veelgi enam – see ei tulnud pähe ka Sergeile ja Valentinale, kes mõni aeg hiljem kolisid mu töökohalinna Kotkasse. Ega Maartenile, kelle ühine keel tema lapsega oli hollandi keel. Ka iirlane Jim ning waleshlane Gareth olid kõigiti päri sellega, et nende lapsed lähevad soomekeelsesse kooli soomekeelset haridust saama.

Ning et nende emakeele säilimine on nende endi perede teha.

***

Vene keele positsioon Eestis on kahe otsaga asi. Eesti on iseseisvumise taastamisest peale justkui vältinud vene keelele ametliku positsiooni andmist. Samas on see positsioon de facto siiski antud, võttes arvesse, et Eestis on tänase päevani olemas täiesti ametlik venekeelne haridussüsteem.

Hannes Rummil on omamoodi õigus – ja samal ajal ei ole ka –, kui ta ütleb, et ideega eestikeelsele õppele üle minna ollakse Eestis vähemalt paarkümmend aastat hiljaks jäädud.

Pärast iseseisvuse taastamist 1991. aastal oli ühiskonnarahu hoidmine Eestis üks peamisi küsimusi. Kirde-Eestis vuhiti autonoomiareferendumit teha, nn Interrinne oli just keelustatud, ärevus ja rahulolematus Eestisse nõukogude võimu ajal tulnud või toodud venekeelsete elanike keskis oli suur.

Venekeelse hariduse säilitamine on ilmselt see lõiv, mida Eesti juhid 1990. aastatel maksid selle eest, et ühiskonnarahu püsima jääks. Tänapäeval on venekeelne haridussüsteem aga nii väljakujunenud tava, et on kuidagi lihtne öelda, et hilja, sõbrad, oleks pidanud 20 aastat tagasi…

Samas on Eesti täna mitte enam miljoni ega isegi 900 000, vaid 884 000 eesti keelt emakeelena kõneleva elanikuga väikeriik, milles on kerge mõista ka neid, kes tunnevad muret eestluse ja eesti keele elujõulisuse pärast pikemas perspektiivis. Kas venekeelse hariduse jätkamine – mida praegune süsteem igasugustest 60/40 katsetustest hoolimata tähendab – on lõpuks see kõige kestlikum lähenemine?

Eriti kui arvesse võtta, et emakeelel põhinev segregatsioon Eesti ühiskonnas pigem süveneb kui lahtub. 

***

Vahemärkusena olgu öeldud, et teinekord eeskujuks toodav Soome rootsikeelne haridus ei ole Eesti konteksti ülekantav. Rootsluse juured ja ajalugu Soomes ulatuvad aastasadade taha, praeguse venekeelse elanikkonna juured Eestis aga aastakümnete. Lisaks on rootslus Soomes pigem kahanev, venelus Eestis aga pigem kasvav nähtus.

Eestis haridussüsteemi tulevikule võikski mõelda pigem Soome mitterootsikeelse hariduse kaudu – haridust antakse soome keeles, kuid piisava arvu õpilaste korral on võimalik õppida nonde emakeelt süvendatult, kas või esimesest klassist peale.

Kui nüüd hoolega järele mõelda, siis Eesti praeguse haridussüsteemi jätkumine võib pigem jätkata ühiskonnas niigi valitsevat keelepõhist segregatsiooni. Eestikeelne üldharidus koos süvendatud emakeele õppega peaks aga looma piisavad eeldused sujuvaks kakskeelsuseks ning samas täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmesuseks. •

Autor ei toeta juriidiliselt ega mõtteliselt ühtegi erakonda ega kavatse hääletada kohalike omavalitsuste volikogude valimistel.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: