Keila võitleb poliitikute soovitud sundliitmise vastu ({{commentsTotal}})

Foto: PM/Scanpix

Haldusreformi käigus tehtud sundliitmise otsused panevad kohalikke poliitikuid kartma, et reformi varjus joonistavad võimuerakonnad valimisringkondi endale sobivaks. Vandeadvokaat Allar Jõks hoiatab, et haldusreform võib valimiste eel tekitada olukorra, kus pole teada, millises piirkonnas täpselt valimised toimuvad.

Reformierakonda kuuluv Keila volikogu esimees Tanel Mõistus arvab nagu mõni teinegi Keila poliitik, et Keilale naabervaldu sunniviisiliselt juurde liites tahaks valitsusparteid valimisringkondi enne kohalikke valimisi oma kasuks ümber joonistada. Põhjus see, et 9500 elanikuga Keila linn haldusreformi kriteeriumite järgi sundliitmist ei vajaks. Nõutav 5000 elaniku alampiir on aga täitmata naabritel - Padise vallal, Vasalemma vallal, Paldiski linnal ja Keila vallal. Kui need neli Keila omavalitsust omavahel liita, oleks neil elanikke ligi 13 000 ja seaduses nõutud kriteerium täis ka ilma Keila linnata. Veebruaris tegi aga valitsus ometi ettepaneku need neli omavalitsust Keila linnaga liita.

"Meie arusaam on, et see motiiv valitsusel on siiski rohkem poliitiline sellel teemal, mis puudutab Keilat. Eks võib-olla mõned erakonnad loodavad oma positsioone sellega tugevdada selles piirkonnas, näiteks valitsust juhtiv erakond või IRL," arvab Mõistus. "Suurem valimisringkond, see tähendab seda, et rohkem inimesi. Seekord on võimalik siis ka riigikogu liikmetel kandideerida. Mõni tuttavam nägu, kes on kõigile tuttav, teda on hea tuua piirkonda, erinevaid võimalusi on."

Riigihalduse minister Mihhail Korb (KE) tõrjub selliseld süüdistusi.

"Selliseid süüdistusi võib palju tahes teha. Kolm poliitilist jõudu, kes olid koalitsioonis, tegid selle seaduse. Nüüd jätkavad kolm uut poliitilist jõudu sama algatust, mida varem alustati. Neli erakonda sisuliselt toetavad kogu plaani," on Korb veendunud.

Kriteeriume täitev Keila otsib õigust

Keila poliitikud jälgivad teraselt iga sõna, mida minister Mihhail Korb haldusreformi ja Keila liitmise kohta ütleb. Seni ei ole ta neid sundliitmise vajalikkuses veenda suutnud. Minister Korbi seisukohad on kogu Keila kihama löönud. Keila elanikud on kirjutanud õiguskantslerile ja loonud sotsiaalmeediakonto "Iseseisev Keila linn", kus arutatakse, kellele on sundliitmine kasulik, miks seda peale surutakse ja kuidas jääda iseseisvaks.

Kaks nädalat tagasi otsustasid Keila inimesed ligi 97-protsendilise häälteenamusega, et on sundliitmise vastu. Hääletamas käis 45,8 protsenti hääleõiguslikest elanikest. Järgnes volikogu, kus öeldi sundliitmisele samuti "ei". Nüüd on otsus valitsuse teha.

"Tähtaeg on 15. mai. Ma eeldan, et järgmise kuu jooksul alates 15. maist teeb valitsus lõpliku otsuse. Kindlasti seda kõigepealt arutatakse kabineti vormis, siis pannakse kõik argumendid laua peale ja siis tehakse lõplik otsus," selgitab Korb.

Keila on valmis ka kohtuteeks, appi on kutsutud vandeadvokaat Allar Jõks. Aega on vähe, sest omavalitsustes tuleb valmistuda lähenevateks valimisteks. 15. juuniks tuleb otsustada, kui suur tuleb valimisringkond ja mitu inimest hakkab tööle volikogus. Kes selle otsuse tegema peab, sellest saab igaüks isemoodi aru.

"Kõigepealt pannakse see paika maavanema korraldusega. pPotseduur on meile selge, seal midagi erakorralist ei ole," ütleb Korb.

Keila loeb seadusest, et otsust ei tee maavanem, vaid Keila volikogu ja seda Keila linna, mitte suure ühendvalla piires.

"Meie praegusel hetkel lähtume sellest olukorrast, mis meil on ja teeme ka omad otsused vastavalt. Nii Keila linn kui Keila valimisringkond jäävad meie arvates hetkel alles, kuna teistsugust otsust ei ole ja sellest lähtuvalt me teeme ka siis volikogus omapoolsed valimistoimingud juba ette ära tegelikult," ütleb Mõistus.

Vandeadvokaat Allar Jõks ütleb, et kui sundliitmisega mitte nõustunud omavalitsus määrab valimisringkonna praegu kehtivate halduskorralduse piiride järgi, siis maavanem määraks valimisringkonna hoopis sundliitmise piiride järgi. Need on märksa suuremad.

Õiguskantsler Ülle Madise arvab, et vaidlusalustel juhtudel tuleks lähtuda vanadest piiridest.

"Sellest ma ju rääkisin ka riigikohtu istungil, et võib-olla oleks mõistlikum nendel juhtudel, kus kohtuvaidlus on väga tõenäoline või käimas, lükata sundliitmise otsustamine valimistejärgsesse aega ehk siis seekord veel lasta vanades piirides volikogud toimuda, aga no hetkel see niimoodi ei läinud," ütleb Madise.

"Tõesti tekib küllalt kummaline olukord, et on valitud selle sundliidetud valla volikogu ausatel valimistel ja siis see volikogu tuleb kokku ja nüüd me saame riigikohtu otsusest teada, et seda valda ei saa ega tohi olemas olla, samal ajal on see vald juba alustanud tööd, juba võetakse vastu erinevaid otsustusi, kehtestatakse planeeringuid, juba antakse ehituslube ja tehakse eelarvet. See ei ole ka niisama lihtne, et kohe toimub uuesti lahutus," tõdeb Madise.

Musti stsenaariume on veel ja segadus võib lumepallina paisuda.

"On võimalik kõikvõimalikke kohalike omavalitsuste tegevusi pärast vaidlustada, sest see omavalitsuse volikogu ei olnud seaduslik näiteks," tööb vandeadvokaat Allar Jõks näite.

Omaette küsimus on, mis saab neist kohalikest valmistest, kus on valitud omavalitsust, mida poleks tohtinud tekkida.

"Ongi väga keeruline olukord, sest rahvas on rääkinud. Kordushääletuse korraldamine lihtsalt niisama on väga keeruline, sest siis on juba teine situatsioon ja võidakse rikkuda nii kandidaatide kui ka valijate õigusi. Selle peale me ka praegu mõtleme, aga ühest vastust hetkel ei julge anda," laiutab Madise käsi.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: