Justiitsministeeriumi kava prokuratuuri sõltumatuse tagamiseks välja töötav seaduseelnõu näeb ette iseseisvalt kohtumenetluses osalevate ringkonnaprokuröride töötasu sidumise maa- ja halduskohtu kohtunike ametipalga koefitsiendiga, juhtivprokuröride ja riigiprokuröride töötasu aga ringkonnakohtu kohtunike ametipalga koefitsiendiga, kirjutab Leppik Eesti Päevalehes oma arvamusloos.

"Teisisõnu: täitevvõimu osiseks olev prokuratuur soovib saada töötasu poolest võrdseks või paremini tasustatuks, kui on õigusemõistjad. Näen siin rünnakut kohtuvõimule: töötasude õigusemõistjatega sidumise kaudu soovitakse samastada oma rolli kohtu rolliga," märkis ta.

Leppiku sõnul tuuakse põhjenduseks, et tänapäeval on prokurör kriminaalmenetluse sisuline juht, kes langetab eeluurimise ajal enamiku olulise õigusliku tähendusega otsuseid ning prokurörist sõltub menetluse algus, kulg ja lõpp.

"Kõik see ei võimalda aga nihutada kriminaalmenetluse juhi ja otsustaja tegevust õigusemõistmise alla. Juba ammu on ühiskonnas olnud kõneks, et 90 protsenti praeguseid kriminaalmenetlusi saab lahendi lihtmenetluses (lühimenetlus, kokkuleppemenetlus, käskmenetlus, kiirmenetlus), kus kohtuvõimu kaasarääkimine on viidud miinimumini. Kõnealuses kavatsuses aga rõhutatakse, et kohtu otsuse tegemiseks on olulise eeltöö ära teinud prokurör ja see tähendavat, et prokuröri töö kvaliteedile ja sisule on sama kõrged nõuded kui kohtunike omale. Sellest võib järeldada, et tasu väärtustamise kaudu soovitakse samastuda õigusemõistjatega," tõdes Leppik.

"Arvestades, et prokuratuur jääks endiselt täitevvõimu asutuseks, tahetakse luua prokuröridele sõltumatus ministeeriumist, kuid nende töötasu soovitakse tõsta kõrgemaks kui võimude lahususe lõppkontrollijal ja tagajal – õigusemõistjal," märkis ta.

Leppiku sõnul ei ole küsimus ainult rahas ega selles, kui palju keegi palka saab, vaid võimude lahususe väärtustamises ja süsteemi terviklikkuses.

"Demagoogiline on põhjendus, et prokurör kui riigiametnik peab olema sama tark kui asja lahendav kohtunik. Kõik professionaalid peavad olema targad ja neil peavad olema vajalikud teadmised. Kui riik hakkab õigusemõistmise süsteemis kõrgemalt väärtustama institutsioone, kelle ülesanne on asi ette valmistada ja õigusemõistmiseks kohtusse viia, siis mõjutatakse sellega kaudselt kohtusüsteemi sõltumatust," märkis Leppik.

Leppiku sõnul tuleks vaadata tasakaalustatult üle kogu süsteemile jaotatav raha ning välja töötada kavatsus, mis peale prokuröride tagaks süsteemselt ka kohtus tegutsevate advokaatide võrdse tasustamise, eelkõige nende, kes osutavad riigi ülesandel õigusabi.