Ratas: Poola osalus Rail Balticu projektis on tähtis ({{commentsTotal}})

{{1494227700000 | amCalendar}}
Foto: valitsus.ee

Peaminister Jüri Ratas ütles, et Rail Baltic loob aluse majanduskasvuks regioonis ning märkis, et ka Poola osalus Rail Balticu projektis on oluline.

Esmaspäeva pärastlõunal kohtusid Tallinnas Balti Ministrite Nõukogu raames Eesti peaminister Jüri Ratas, Läti peaminister Māris Kučinskis, Leedu peaminister Saulius Skvernelis ning Poola peaminister Beata Szydło.

Kohtumise teemaks oli välis- ja julgeolekupoliitika ning energia- ja transpordiküsimused.

Peaminister Ratas rõhutas, et Eesti ja Poola omavahelised suhted on väga head. Tema sõnul on Poola Eestile olulisim ja suurim väliskaubanduspartner Kesk-Euroopas ning koostöö majandusvaldkonnas kasvab iga aastaga. Ratas tõi tihenevatest majandussidemetest näitena lennundusettevõtete Nordica ja LOT Polish Airlines’i koostöö.

Transpordiküsimuste hulgas puudutati ka Rail Balticu temaatikat. "Usun, et Rail Baltic loob alused tuleviku majanduskasvuks kogu regioonis ja tervitame ka Poola toetust sellele projektile," ütles peaminister.

Kaitsevaldkonnast rääkides ütles Ratas, et Eestil ja Poolal on ühine arusaam muutunud julgeolekuolukorrast. "Tugevdame koostöös regiooni julgeolekut, millest üks osa on näiteks õppustel osalemine," lausus peaminister.

Samuti puudutati Euroopa tuleivku teemat. Ratas rõhutas Euroopa Liidu ühtsuse ja otsustusvõime vajadust. Peaministri sõnul on väga oluline, et Euroopa Liit liigub edasi Bratislavas ja Roomas kokkulepitud plaanide ja antud lubaduste järgi.

Ratas: riikidel on sarnane arusaam julgeolekuolukorrast

Riigipeade kohtumisele järgnenud pressikonverentisl rääkis Ratas, et kolmel Balti riigil ja Poolal on sarnane arusaam praegusest julgeolekuolukorrast. Ta tõdes, et julgeolekukeskkond Läänemere piirkonnas on praegu ärev.

Ratas lisas, et Baltimaade ja Poola pühendumus Euroopa kaitsele ja turvalisuse tagamisele on tähtis ning kõik riigid peavad selle nimel pingutama. Hea näide on tema sõnul koostöö NATO liitlastega.

Ratas tõi välja, et Eesti EL-i eesistumine algab juba 54 päeva pärast. Tema sõnul tutvustas ta kolleegidele eesistumise prioriteete. "Meie moto on ühtsus tasakaalu kaudu. Meie neli prioriteeti on: avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa, turvaline ja kaitstud Euroopa, digitaalne Euroopa, kaasav ja kestlik Euroopa," loetles ta pressikonverentsil.

Läti peaminister Māris Kučinskis ütles pressikonverentsil, et julgustab Poolat osalema Rail Balticu projektis. Sama laieneb tema sõnul Soome kohta.

Seoses julgeolekuolukorraga märkis Kučinskis, et Balti riigid ja Poola peavad tätma Varssavi tippkohtumise nõudmisi ning tegema tihedamat koostööd.

Samuti tuleks tema sõnul tegelema aktiivsemalt strateegilise kommunikatsiooniga, et võidelda propaganda vastu.

Leedu peaminister Saulius Skvernelis kinnitas, et neljal riigil on sarnane vaade mitmes valdkonnas. Tema sõnul on väga tähtis riikide koostöö energeetika, samuti infrastruktuuri valdkonnas.

Skvernelis sõnas pressikonverentsil, et Rail Baltic on Leedu prioriteet ning tähtis on, et ka Poola sellega ühineks ja uuendaks oma raudteeinfrastruktuuri.

Poola peaminister Beata Szydło kinnitas, et Balti riigid on Poolale väga tähtsad partnerid. Ta rõhutas, et koostöö riikide vahel on praegust julgeolekukeskkonda arvestades väga tähtis.

Szydło ütles, et Poola on aktiivselt seotud julgeolekukeskkonna parandamisega. Ta tõi välja, et Poola sõdurid osalevad Balti riikide korraldatud õppustel.

Samuti on Poola tema sõnul seotud projektidega, mis peaksid parandama energiajulgeolekut regioonis, samuti taristuprojektidega.

Szydło sõnul on Brexit Euroopa Liidule suur väljakutse ning välja tuleb töötada tulevane suhe Suurbritanniaga. Ta rõhutas, et EL-i ühtsus on väga tähtis.

"Ühtne Euroopa on tugevam. Seda tahavad kõik neli riiki saavutada. Euroopa lagunemine pole õige lahendus. Tähtis on hoida Euroopa ühisturgu, sest see toob kasu kõigile riikidele ja kodanikele. Poola hinnangul on ohud ühisturule ühed suuremad. Me peame kaitsma ühte EL-i põhialust ehk ühisturgu. See on EL-i tulevik ja riigid peavad sellega arvestama," rääkis Szydło.

Peaminister tunnustas Eesti eestistumise programmi. "See on väga hea alus EL-i tuleviku arutamiseks," märkis ta.

Peaministrid jõudsid põhimõttelisele leppele sünkroniseerimise osas

Eesti, Läti, Leedu ja Poola peaministrite kohtumisel jõuti põhimõttelisele otsusele sünkroniseerida Baltikumi energiavõrk Lääne-Euroopa energiasüsteemiga läbi Poola; samas regionaalse veeldatud maagaasi (LNG) terminali osas kokkulepet ei sündinud.

Leedu peaminister Saulius Skvernelis märkis kohtumisejärgsel pressikonverentsil, et tal on hea meel, et nelja riigi peaministrid jõudsid põhimõttelisele otsusele Baltikumi energiaturgude sünkroniseerimisega Lääne-Euroopa energiasüsteemiga.

Eesti peaminister Jüri Ratas lisas, et kokkuleppe kohaselt sünkroniseeritakse Baltikumi energiavõrgud Lääne-Euroopaga läbi Poola, kuid kuidas seda täpsemalt teha otsustatakse käesoleva aasta jooksul.

Peaministrid külastasid Paldiskit, et tutvuda sealse planeeritava Alexela vedelgaasiterminaliga ning arutada regionaalse LNG terminali rajamist.

Peaminister Ratas rõhutas, et Balti riikide ühine eesmärk on tagada mitmekesine ja kindel gaasivarustus Balti regioonis. Eesti on seejuures lähtunud seisukohast, et regionaalne LNG terminal peab tekkima lähtudes turuloogikast.

"Regionaalne LNG lahendus peab olema kulutõhus ning jätkusuutlik pikas perspektiivis ning usun, et selle tagaks LNG terminali projekt, mille viivad ellu erainvestorid,” sõnas Ratas valitsuse pressibüroo teatel.

Ratase sõnul on regionaalse LNG terminali asukoha puhul Eesti riik ja siinsed arendajad lähtunud otsustest ja analüüsidest, mis on tehtud nii regionaalsel kui ka Euroopa Liidu tasandil. Euroopa Komisjoni poolt tellitud uuringus leiti, et Soome lahe rannik on parim asukoht regionaalse LNG terminali rajamiseks. “Kui me räägime pikaajalisest lahendusest, siis oleks terminali rajamine näiteks siia Paldiskisse kõige mõistlikum,” lisas Ratas.

Regionaalne LNG terminal Soome lahe kaldal on oluline element paketis, kus on ka Eesti-Soome vaheline gaasiühendus Baltic Connector ja Leedu-Poola vaheline gaasiühendus GIPL. See oluliste gaasi taristuprojektide nimekiri lepiti kokku juba 2013. aastal eesmärgiga siduda Baltiriigid ja Soome EL ühtse gaasituruga ning luua võimalused gaasi tarneallikate mitmekesistamiseks.

Samas ei märkinud peaministrid oma avaldustes, nagu oleks kohtumisel jõutud lepeteni regionaalse LNG terminali osas. Leedu peaminister mainis vaid, et tema hinnangul on Klaipeda terminalil piisavalt kapatsiteeti, et regioonis nõudlust täita. Läti peaminister Māris Kučinskis märkis, et Läti jaoks on oluline avatud gaasiturg.

Poola peaminister Beata Szydło mainis energeetika ja infrastruktuuri teemadest rääkides, et Poolal ja Baltikumil on palju ühiseid huvisid.

Eesti peaminister Jüri Ratas ütles kohtumise eel, et tema hinnagul on väga oluline saada võimalikult kiiresti selgus, kuidas Balti riikide elektrisüsteem sünkroniseeritakse Kesk-Euroopa süsteemiga. Samas ei toetanud Ratas Klaipeda LNG terminali regionaalseks gaasiterminaliks kuulutamist, märkides et see peaks toimima lähtuvalt turuloogikast.

Balti riigid ja Poola ei ole veel jõudnud kokkuleppele, kas sünkroniseerimine peaks toimuma läbi ühe või kahe Leedu-Poola elektriühenduse LitPol. Poola ja Leedu sooviksid seda teha läbi ühe ning Läti ja Eesti läbi kahe. Kahe ühenduse maksumus oleks hinnanguliselt 770-960 miljonit eurot, kui sünkroniseerimine ühe ühenduse kaudu maksaks 900 miljonit eurot.

Möödunud nädalal tegi Leedu süsteemihaldur Litgrid ettepaneku teise ühenduse rajamiseks 2025. aastal. Samal ajal kui kava kohaselt peaks toimuma Baltikumi Venemaa ja Valgevene (BRELL) elektrisüsteemist desünkroniseerimine.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: