Erik Gamzejev: Eesti tuleviku määravad tänased noored õpetajad
Peagi algava uue kooliaasta puhul tasub eriliselt tähele panna klasside ette astuvaid noori õpetajaid. Nendest sõltub suurel määral Eesti riigi tugevus, edu ja elujõulisus paarikümne aasta pärast, märgib Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.
Olen mõelnud, kui palju vaesem ja hallim oleks olnud mu oma kool – endine Kohtla-Järve 1. keskkool, praegune Järve gümnaasium –, kui sinna poleks omal ajal pärast kõrgkooli lõpetamist suunatud füüsikaõpetaja Lehho Jõumeest, inglise keele õpetajat Juhan Valgoja või geograafiaõpetaja Sirje Jõemaad. Kellelgi neist polnud selle kandiga varem peaaegu mingit pistmist. Nad tulid aastakümneteks ning seisid koos heade kolleegidega selle eest, et selle tugevasti nõukogudemeelse ja venekeelse linna eesti kool oleks üks Eesti tugevamatest. Sellest koolist sirgus palju tänapäeva Eesti elu mõjukaid kujundajaid − olgu eri valdkondadest nimetatud näiteks teatrimees Üllar Saaremäe, majandusanalüütik ja poliitik Maris Lauri, luureekspert Tarmo Türkson või ERRi juhatuse liige Urmas Oru.
Või kuivõrd ergastavalt võis mõjuda Narva eesti kooli jaoks see, et 1980. aastate teises pooles andis seal mõned aastad keemiatunde Igor Maksimov, keda Eesti laiem avalikkus teab Onu Bellana.
Tänapäeva vabas ühiskonnas pole kohane sundida kõrgkoolilõpetajaid konkreetsetesse koolidesse tööle minema. Ometigi ootavad ning vajavad uusi õpetajaid kümned ja kümned koolid Eestimaa eri paigus. Ainuüksi Õpetajate Lehe tööpakkumiste rubriigi põhjal on pisut rohkem kui nädal enne uue õppeaasta algust Eestimaa koolides puudu rohkem kui paarsada õpetajat. Esmaspäevase seisuga otsisid näiteks klassiõpetajaid 22 ning matemaatika- ja inglise keele õpetajaid 13 kooli.
Õpetajate puudus on endiselt suur, hoolimata sellest, et koole jääb peaaegu iga aastaga aina vähemaks ja õpetajate palgakasv on viimastel aastatel olnud enamiku teiste ametitega võrreldes üks kiiremaid.
Paari aasta tagune uuring tõi esile, et Eestis on vanemaealiste õpetajate osakaal OECD riikide hulgas suurim. Üldhariduskoolide õpetajate keskmine vanus on 48 aastat [alla 30-aastaseid õpetajaid on üldhariduskoolides vaid 7 protsenti -toim]. Eesti vene koolides on õpetajate keskmine vanus veelgi suurem. Suur osa neist on saanud pedagoogihariduse nõukogude süsteemis väljaspool Eestit ning kehv eesti keele oskus pole võimaldanud neil ka täiendusõppes oma teadmisi nüüdisajastada ja Eesti haridussüsteemiga paremini kooskõlla viia.
Selle tagajärjel kannatavad eelkõige vene koolides õppivad lapsed, kelle PISA testide tulemused on märksa viletsamad kui nende eakaaslastel eesti koolides. Piinlik kurioosum on seegi, et ka rohkem kui veerand sajandit pärast Eesti iseseisvuse taastamist ei suuda paljud vene põhikooli lõpetajad üheksa aastaga elementaarselgi moel eesti keelt selgeks saada.
Osale poliitikutest meeldib oma valijaskonna hääli kokku meelitada loosungiga vene kooli kaitsmisest kurja Eesti riigi kavatsuste eest suruda peale eestikeelset õpet. Tegelikkuses tehakse aga sel moel nendele koolinoortele karuteene, selle asemel et aidata otsida koos lahendusi, kuidas võimalikult sujuvalt ja valutult vene koole paremale tasemele viia. Et see on võimalik, tõestavad mõne eduka kooli näited, olgu need Narva keeltelütseum või Ahtme gümnaasium.
Hoiakute kujundamisel nii eesti keele, kultuuri kui ka ajaloo suhtes on kahtlemata oluline roll vanematel. Ent kooli ja õpetajate mõju ei tasu sugugi alatähtsustada. Nii et see, kui palju ärksaid noori õpetajaid jõuab lähiaastatel vene koolide klasside ette, on ka Eesti ühiskonna lõimumise üks võtmeteguritest. Selleks on vaja läbikaalutud ja pikaajalist plaani, mitte ainult üksikuid kampaaniaid, mida on lähiajaloos korduvalt proovitud.
Eraalgatuslik programm „Noored kooli“ on toonud rohkem kui kümne aastaga klassidesse 145 noort õpetajat. Üle poole neist on jäänud kooli ka kauemaks kui ettenähtud kaks aastat, osa on eluga edasi liikunud muudel radadel. Võib-olla oleks mõistlik anda sellele positiivsele kogemusele riigi toel suurem haare, et neid särasilmseid õpetajaid, kes selle programmi kaudu koolidesse jõuavad, oleks igal sügisel kordades rohkem kui 17. •
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Vikerraadio päevakommentaar